Õppetund 4: Hammaste ehitus

24. nov 2014

Eesmärgiks on selgitada õpilastele hamba ehitust - nii silmaga nähtavaid kui nähtamatuid osasid, nende nimetusi ja ülesandeid. Õppetunni tulemusel õpilased mõistavad, et hammas on eluskude.

Alustades õppetundi meenuta, et oleme rääkinud juba suu ja hammaste ülesannetest ning erinevatest hambatüüpidest. Teame, et suus on nii silmale nähtavaid kui ka nähtamatuid osasid. Tänases õppetunnis räägime aga millistest osadest iga hammas koosneb.

Iga hammas koosneb KOLMEST PÕHIOSAST:

  • igemest väljaulatuv hambakroon - see moodustab lõike ja mälumispinna.
  • igemega kaetud hambakael - nähtava krooni üleminek igeme all ja lõualuus asetsevaks juureks.
  • hambajuur - igemealune hamba osa, mis on kinnitunud lõualuu sisse.

Hambakrooni ja -kaela sisemuses paikneb hambaõõs kus asub hamba närv.

Suus nähtavat hamba osa nimetatakse hambakrooniks, kui me võrdleme seda taimega siis vastab see taime varrele.

Mittenähtavat, igeme all ja lõualuus asuvat osa nimetatakse, nagu taimegi puhul, juureks.

Igemepiiril olevat hamba osa, kus hambakroon läheb üle hambajuureks nimetatakse hambakaelaks.

Teema näitlikustamiseks oleks hea varustada end ühe potitaimega (võib olla ka kunsttaim millel on olemas juur), et selle potist välja ja tagasi asetamisega hamba nähtavat (krooni) ja peidus olevat osa (juur) õpilastele meeldejäävamalt selgitada.

Teate te sibula kohta käivat mõistatust? Pealt siiru-viiruline, seest kullakarvaline. Vastupööratult võiks see enam-vähem sarnaselt kõlada ka hamba kohta: pealt valge, seest siiru-viiruline!

Selleks, et paremini mõista miks peame oma hammaste eest iga päev hästi hoolitsema tutvumegi nüüd hamba ehitusega lähemalt. Teeme siis väikese reisi hamba sisemusse! (Kasuta postrit “Hamba ehitus”).

Hammas koosneb mitmest erinevast koest:

Email on hammast kattev väliskiht, mis on ühtlasi ka inimese organismi kõige tugevam kude. Emaili tugevust võib võrrelda teemandi tugevusega! Emaili võib nimetada ka hamba turvameheks kuna see kiht kaitseb hammast väliste rünnakute eest. Hamba emaili värv sõltub tema all asetseva dentiini värvusest; olla võib see kas kollakasvalge või hallikasvalge.

Email koosneb emailiprismadest mis kulumisel ei taastu. Seega - kui hambaid hapude söökidejookidega pidevalt “rünnata” või siis neid valel ajal pesta (kohe peale söömist-joomist) või liiga tugevat hambaharja kasutada kahjustatakse ise oma vale käitumisega hambaemaili ja nühitakse emailiprismad hamba pinnalt lahti. Selle tulemusel tekib hammastes külma-kuuma tundlikkus.

Dentiin on hambale kuju andev tugev kollakas või hallikas kude, mis moodustab suurema osa hambast. Dentiin on küll tugev kude, kuid siiski nõrgem kui email. Dentiin ümbritseb hammast nii krooni kui ka juure osas. Krooni osas katab seda email, juure osas aga tsement - kõva ja kare juure pinda kattev kiht. Väljaspoolt ümbritseb dentiini email mille külge kinnituvad ka peenikesed kiud mis hammast just temale mõeldud lõualuusombus paigal hoiavad. Iga kiu üks ots on kinnitunud tsemendi, teine ots lõualuu külge.

Säsi - siin paiknevad hambanärvid (pulp), mis juhivad aistinguid meie ajju; samuti veresooned tänu millele hammas on elus. Nende kaudu toimub hamba ja hamba kinnitussidemete varustamine toitainete ja hapnikuga ning samuti eemalduvad nende kaudu jääkained.

Hambaid hoiavad kindlalt paigal ja toetavad veel:
• Lõualuu - siin asub iga hamba jaoks somp
• Igemed - kaitsevad nii lõualuud kui ka hambajuuri
• Kinnitussidemed - kiud, mis hoiavad hammast paigal lõualuu sombus ja hammustamisel vähendavad põrutust. (kasuta postrit “Hamba kinnitussidemed”).

Küsi õpilastelt: “Mis te arvate: Kas meie hambad on elusad või mitte?

Hambad on elusad! Nad on osa kogu meie organismist ja ühenduses meie kogu organismiga.
Pisikud ja bakterid, kes kahjustavad meie hambaid pääsevad mööda veresooni ka meie organismi ning võivad seal haigusi tekitama hakata. Seetõttu tuleb hambad kogu elu tervetena hoida!

Parandatud hammas ei ole enam kunagi endine, seetõttu tuleb hambaid regulaarselt hooldada ja nende olukorda hambaarstil ka kontrollida lasta!

Selgita õpilastele, et igal hambal on viis pinda:
1. eesmine (naaberhammaste poolne) kontaktpind on hambakaare keskjoonele lähemal olev pind
2. tagumine (naaberhammaste poolne) kontaktpind on hambakaare keskjoonest kaugemal olev pind
3. põsepoolne / huulepoolne pind on hambakülg mis puutub kokku põse või huule siseküljega. Mõistet põsepoolne kasutatakse tagumiste ja huulepoolne eesmiste hammaste korral.
4.keelepoolne / suulaepoolne pind. Keelepoolne pind on alalõua hammastel ja suulaepoolne pind ülemistel hammastel.
5.mälumispind / lõikeserv. Mälumispind on purihammastel. Eeshammastel nimetatakse seda pinda lõikeservaks; see on õhuke äär millega toidust palasid hammustatakse. Mälumispind on hambapind mis suu sulgemisel või toidu närimisel hammustab kokku vastaslõualuus paiknevate hammastega.

Hamba pindade selgitamiseks võib teha õpilastega järgmise näitlikustava tegevuse:
Palu klassi ette esmalt viis õpilast. Leppige kokku millised suunad klassiruumis tähistavad põse, millised keelepoolset pinda. Palu ühel õpilasel seista eraldi; selgita, et tema tähistab hamba mälumispinda. Nimeta ükshaaval hammaste erinevaid pindasid ning palu ülejäänud neljal õpilasel teineteise järgi seista mälumispinna õigele küljele. Nii moodustavad neli õpilast “mälumispinna” ümber kõik hamba erinevad pinnad.

Nüüd palu veel viis õpilast seista samuti nende kõrvale (1 keskel, 4 ümber), palu et õpilased jätaksid esialgu väikese vahe kahe “ hamba” vahele. Seleta, et meie suus asetsevad hambad tihedalt teineteise kõrval ja palu et kaks “hamba” gruppi liiguksid oma positsioone muutmata tihedalt teineteise kõrvale. Võid selgitada, et hammaste puhastamisel on väga oluline puhastada niidiga ka hammaste kontaktpindasid, kuhu hambahari tööd tegema ei mahu (Suuhügieeni käsitletakse täpsemalt 4. peatükis).

Jaga õpilastele teemapõhised töölehed “Hamba ehitus” ja “Hammaste pinnad” ning juhenda neid nende täitmisel.

 

TÄHTIS! JÄTA MEELDE!

Hammas koosneb 3 põhiosast:
• hambakroon
• hambakael
• hambajuur

Hambakrooni ja -kaela sisemuses paikneb hambaõõs, kus asub hamba närv.
• Email - hammast kattev väliskiht, inimese organismi kõige tugevam kude.
• Dentiin - hambale kuju andev tugev kollakas või hallikas kude mis moodustab suurema osa hambast.
• Tsement - kõva kare juure pinda kattev kiht.
• Säsi - siin paiknevad hamba närvid (pulp) ja hamba veresooned

Hambaid hoiavad kindlalt paigal ja toetavad veel:
• Lõualuu - siin asub iga hamba jaoks somp
• Igemed - kaitsevad nii lõualuud kui ka hambajuuri
• Kinnitussidemed - hoiavad hammast hambasombus paigal

Hambad on elusad!

Kordamisküsimused:

  • Miks hambad vajalikud on?
  • Millest hambad koosnevad?
  • Kui palju hambaid on teil praegu suus? Kas neid tuleb veel juurde? Kas lähiaastate jooksul vahetub teil veel hambaid? Millal?
  • Kas kõik hambad on ühesugused?
  • Kuidas nimetatakse hamba nähtavat osa?
  • Milline on organismi kõige tugevam kude?
  • Mis ülesanne on hammaste kinnitussidemetel?
  • Mitu pinda hambal on? Nimeta need
  • Mis värvi on hamba email?
  • Mis värv on hamba dentiin?
  • Milline luukude moodustab suurema osa hambast?
  • Millest sõltub hammaste värv?
  • Millal lõikub esimene jäävhammas ja kuhu?
  • Kes on need inimesed, kes saavad aidata teil suutervist hoida?


Vaata lisaks | 2.peatükk: Suu sisemus
Õppetund 4: Hammaste ehitus