PIIMAHAMBAD
Piimahambad hakkavad lõikuma umbes 6 kuu vanuses. Kokku on neid 20.
Neist 4 lõike-, 2 silma- ja 4 purihammast nii üla- kui alalõuas.
Piimahambad on väikesed ning piimjas-sinaka värvusega.
Kuigi sündides ei ole imiku suus näha ühtegi hammast on nad osaliselt juba olemas ja arenevad järjest varjatult igeme all.
Esmalt areneb hamba krooniosa ning kui kroon on moodustunud, hakkab arenema juur.
Umbes 6 kuu kuni 1 aasta vanuses hakkavad piimahambad end läbi igeme suruma. Seda protsessi nimetatakse hammaste lõikumiseks. Selleks ajaks on hamba kroon ja juured täielikult välja kujunenud, suhu lõikudes jätkub hamba mineraliseerumine ehk tugevamaks muutumine.
Piimahambad sarnanevad jäävhammastega, kuid on neist väiksemad, madalamad, töntsakamad ja ümaramad.
Piimahambaid nimetatakse ka ajutiseks ehk temporaarseks hammaskonnaks.
Piimahambad võimaldavad väikelapsel hakata sööma tahkemat toitu, on olulised kõne arenemisel ja hoiavad kohta jäävhammastele.
 |
Enneaegselt kaotatud piimahambad võivad põhjustada jäävhammaste valesti lõikumise, mida nimetatakse hambumushäireks. Väärhambumus ei pruugi mõjutada otseselt suutervist või funktsiooni, kuid mõjutab kindlasti esteetikat ning võib mõjuda tulevikus ka lapse enesekindlust. Hambumushäire korral on raskendatud ka suuhügieen, mistõttu on suurem oht hamba -ja igemehaiguste tekkeks. |
|
Lapsed hakkavad kaotama oma piimahambaid umbes Piimahammaste juured on lühikesed ja enne vahetumist “sulavad” need osalisel, lihtsustades seega hammaste vahetumist. Nende all olevad jäävhambad lõikuvad peagi peale piimahamba ära tulekut selle asemele suhu vabanenud kohale. Hammaste vahetumine, mida nimetatakse vahelduva |
 |
Esimese piimahamba õigeaegne kaotus, mis toimub tavaliselt umbes viie või kuue aastaselt on märgatav ja tavaliselt ka meeldejääv sündmus. Enamasti jääb aga selle sündmuse ootuse varjus märkamata ning sageli ei osata tähelepanugi pöörata palju olulisemale sündmusele lapse suus, mis toimub umbes samaaegselt või veidi varem, esimese piimahamba kaotusega. Selleks on esimese jäävpurihamba ehk jäävmolaari suhu lõikumine piimahammaste rea lõppu!
On oluline, et ka õpetaja jagaks sellekohast informatsiooni lapsevanemale näiteks klassi koosolekute ajal ja soovitaks kindlasti esimese õppeaasta jooksul külastada lapsega tema hammaste kontrolliks hambaravi.
Piimahammaste vahetumise ja jäävhammaste lõikumise ajad:
Jäävhambad hakkavad läbi igeme lõikuma umbes 6 aasta vanuses.
Neid on 32:
16 alalõuas ja
16 ülalõuas.
Mõlemas lõualuus on 4 lõike-, 2 silma-, 4 eespuri- ja 6 purihammast.
Jäävhambad on suuremad kui piimahambad ja kollakama värvusega.
Lõikehammaste servadel on pärast suhulõikumist sakid, mis hiljem kuluvad siledaks.
Jäävhammaste mälumispinnal köbrukeste vahel paiknevad kitsad ja sügavad vaokesed – fissuurid, mis on suurepärased “peidupaigad” suuõõne bakteritele.
Kohe peale lõikumist ei ole hamba email veel lõplikult küpsenud ja selle mineraalide sisaldus on palju väiksem, kui täiskasvanud inimese hambas. Seetõttu on fissuuride hermetiseerimine sellises vanuses kõige vajalikum ja efektiivsem (loe põhjalikumalt silantidest 4.peatükist).
Et nii piimahambad kui ka lõikuvad jäävhambad säiliksid tervetena peab olema tagatud igapäevane ideaalne suuhügieen ja korrapärane hambasõbralik toitumine. Oma veel väheste motoorsete võimete tõttu ei ole laps suuhügieeni ise võimeline kvaliteetselt teostama. See on ka põhjus, miks vähemalt kuni 9 eluaastaseks saamiseni PEAVAD lapsevanemad aitama last hammaste hooldusel. Motoorika arengust sõltub ka käekirja areng, seega soovitavad hambaravi spetsialistid vanematel abistada last suuhügieeni teostamisel ajani, mil viimase käekiri on muutunud ühtlaseks.
Tarkusehambad
 |
28 jäävhammast lõikuvad umbes 14 eluaastaks. Täiskasvanu purihambad ehk Need hambad olid vajalikud meie ammustele esivanematele, kes vajasid toidu peenestamiseks lisajõudu ja kelle kolju ja lõualuud olid suuremad kui meil tänapäeval. |
|
Tarkusehambad võivad üldse suhu lõikumata jääda või lõikuda ruumipuuduse tõttu vaid osaliselt. Kuna nende lõikumine võib põhjustada valu ning nende puhtana hoidmine on raskendatud ning vahel pea võimatugi, siis soovitavad hambaarstid need enamasti kohe lõikumise järgselt eemaldada. |
 |
Ruumipuudus
Mõnikord ei ole inimese suus ruumi kõigile jäävhammastele ja/või asuvad need suus puseriti.
Sellist ruumipuudust nimetatakse hambumushäireks, mille põhjuseks on sageli enneaegne piimahammaste kaotus, mistõttu suurema kujuga jäävhambad lõikuvad valedele kohtadele ja tekitavad nii ruumipuuduse oma hiljem lõikuvatele kaaslastele. Ruumipuudus võib olla põhjustatud ka lõualuude aeglasest arengust, mis on tingitud lapse valest toitumisest ja vähesest füüsilisest aktiivsusest. Seetõttu on väga oluline tooreste juur- ja puuviljade närimine ning kehaline liikumine.
Aktiivne mälumine stimuleerib lõualuude arengut ning liikumine aitab kujundada ja hoida järjest areneval ja raskemaks muutuval skeletil ja lihastel õiget rühti ja toonust.
Info lapsevanematele jagamiseks:
Vahetuva hammaskonna perioodil tuleb rohkem tähelepanu pöörata suuõõne hügieenile ja hammaste ravile, kuna hammaste vahetumise tõttu ei taha lapsed hambaid pesta, sest suu võib olla valulik.
Hammaste lõikumise staadiumid
Lastevanemate koosolekul võib soovitada vanematel lasta pere hambaarstil hinnata lapsele panoraamröntgeni tegemise vajadust. Võimalusel paluda röntgenpilt ka endale kaasa ning lisada see kodus lapse “Minu suu” õpimapi vahele.
Röntgenpiltide abil on võimalik selgitada õpilastele nii silmale nähtamatute suu osade olemasolu kui ka hambahaiguste arengut ning suuhügieeni teostamise vajadust.
