Õppetund 2: Hammaste areng ja tähtsus

2. juuli 2014

Eesmärk: Suu ja hammaste ülesannete kordamine, hammaste tähtsuse selgitamine ja näitlikustamine. Piima- ja jäävhammaste arvu, lõikumise nende tähtsuse ja vahetumise selgitamine.

Tööta läbi teemakohane taustinfo õpetajale ning seotud õppetükid.
Võimalusel kasuta tunnis ja valmista ette ka projektoriga seinale näidatav materjal teema visualiseerimiseks lastele.

Prindi tunnis ja kodutöödes kasutada plaanitavad 2 õppetunni juurde kuuluvad materjalid.

Kui liigud teemalt teemale, siis korda esmalt lühidalt 1 peatükis käsitletud teema põhipunkte. Teema meenutuseks küsi õpilaste käest: Milleks on suu meile vajalik, milliseid ülesandeid suu täidab?

Meenutamaks õpitut võivad õpilased avada “Minu suu” õpimapis töölehed “Mida saab suuga teha”.

Alusta tundi rääkides, et hambad kuuluvad mälumisaparaadi koosseisu ja moodustavad koos meile juba tuttavate, mitmete teiste suu osadega suuesiku. Selgita, et täna räägime täpsemalt hammastest - nende ülesannetest, millest hammas koosneb ja milliseid erinevaid hambaid inimese suus on.

Vastsündinud lapsel ei ole hambaid. Imikud peavad sööma vedelaid toite seni, kui neil lõikuvad suhu hambad.

Kõigi hammaste peaülesandeks ongi toidu peenestamine suus ja selle ettevalmistamine seedimiseks.

Esimene hammas lõikub umbes kuuendal elukuul. Kohe selle lõikumise järgselt on väga tähtis seda ka igapäev hommikul ja õhtul pesta!

Kasuta järgnevaid suunavaid küsimusi:
• Kas kellegil on kodus väikest õde või venda?
• Kas tal suus on juba hambaid?
• Kui vana ta on?
• Millised hambad tal suus on?
• Kus need asuvad?
• Mida ta sööb?
Kõik hambad peaksid lapsel suus olema umbes 3 aasta vanuselt. Neid esimesi hambaid nimetatakse piimahammasteks.

Kokku on 20 piimahammast: 10 ülemisel ja 10 alumisel hambakaarel. Piimahammastel on väga oluline roll toidu õigel mälumisel, sõnade moodustamisel ja loomulikult ka inimese väljanägemisel. Eriti oluline roll on neil aga jäävhammastele kohahoidjatena! Seetõttu tuleb neid iga päev koos ema-isa abiga regulaarselt pesta! Et nendest suuremad jäävhambad saaksid õigel ajal õigetele kohtadele lõikuda ja et neil oleks siis selleks ka piisavalt ruumi.

Jaga igale lapsele piimahammaste poster ja palu see lisada “Minu suu” kausta.

Jaga lastele ka tööleht “Hambad minu suus” ja tunnitööna palu igal lapsel teha üle kogu hamba ulatuv rist nende hammaste kohale, mis neil suus puuduvad. Oolenevalt vanusest ja mitmendas klassis teemat käsitletakse tuleb selleks tööks kasutada vastavalt kas piimahammaste või jäävhammaste postrit või mõlemat korraga.

Hammastel on tähtis roll ka kõnelemisel. Suu on meie peamiseks suhtlusvahendiks ja hambad moodustavad “seinad”, mille vastu huuled, keel ja põsed häälikuid moodustades liiguvad. Seetõttu on väga oluline, et hambad oleksid terved. Lastel, kel puuduvad hambad või vanematel inimestel kellel on proteesid võib esineda raskusi teatud häälikute selgelt hääldamisel.

Tegevus:

Eesmärk: suu erinevate osade tähtsuse selgitamine ja näitlikustamine rääkimisel.

Palu lastel hääldada teatud tähti, näiteks “t”, “d” ning juhi seejuures nende tähelepanu keele asendile hammaste suhtes. Kui klassis on lapsi, kellel puuduvad lõikehambad, siis võib olenevalt lapse enesekindlusest paluda tal hääldada häälikut “sss” või sõnasid “sinine suss”, “seitse ussi sisisesid” või paluda tal vilistada.

Juhi laste tähelepanu hammaste puudumisest tingitud muutustele nende tähtede, sõnade või häälikute hääldamisel. Seejuures tuleta meelde ka eelmises peatükis õpitut ja arutle lastega missugust ülesannet täidavad hambad kõnelemisel. (Võid siinkohal kasutada ka 1. peatüki materjale lk. 12).

Hambad on väga olulised ka inimese välimusele. Kasuta postrit “Hambad ja välimus”. Katkine või puuduv esihammas mõjub halvasti iga inimese enesetundele. Küsi õpilaste käest:
Kas keegi on tundnud hambavalu?
Kes on näinud ilma hammasteta või katkiste esihammastega inimest?

Arutlege õpilastega kas ja kuidas hammaste olukord inimese enesetundele ja välimusele mõjuda võib.

Selgita, et kooliminevate ja algklassi laste puuduvad hambad on loomulik, see näitab, et laps on kasvanud suuremaks ja targemaks ning suhu lõikuvad jäävhambad loodavad juba samuti, et neile tehakse ruumi.

Küsi õpilastelt: Kellel on juba mõni hammas ära tulnud?
Ja selgita, et piimahambad hakkavad ära tulema umbes alates 6 eluaastast.
Nende asemele lõikuvad jäävhambad, mis on suuremad kui piimahambad ja kollakama värvusega. Lõikehammaste servadel on pärast suhulõikumist sakid, mis hiljem kuluvad siledaks. Kasuta postrit “Hammaste vahetumine”.

Täiskasvanutel on kokku 32 jäävhammast.
Samuti kui piimahambaid, nii on ka jäävhambaid võrdne arv - 16 nii ülemisel kui 16 hammast alumisel hambakaarel.

Harjutus: Palu lastel paarikaupa uurida teineteise hambaid. Kas on puuduvaid hambaid? Mitu hammast on paarilisel suus? Kas on ka katkiseid hambaid?

Jaga igale lapsele tööleht “Hambakaared” lk. 37 ja palu see lisada “Minu suu” kausta. Kodutööna paluge igal lapsel koos ema või isaga (kui kodus on võimalus lehte paljundada võib seda teha mõlema laspevanema kohta) märkida suus olevad ja puuduvad hambad vastavalt töölehe juhendile.

Inimesel vahetuvad hambad ainult 1 kord elu jooksul.
Kui piimahambad hakkavad vahetuma jäävhammaste vastu, muutuvad nende juured järjest lühemaks, need nii öelda “sulavad” ära. Kui jäävhammas on küps suhu lõikuma, lükkab ta väikese piimahamba eest ära ja lõikub selle asemele.

Kasuta teema visualiseerimiseks postrit “Hammaste vahetumine” ja töölehte “Hambad minu suus”. Jaga õpilastele poster “Jäävhammaste lõikumine” ja palu lisada see “Minu suu” õpimappi.

Hammaste vahetumist demonstreeriv liikumisülesanne:

  • 4 õpilast (kaks poissi ja kaks tüdrukut) võib paluda demonstreerima hammaste vahetumist.
    Jälgi et, üks poistest oleks suuremat kasvu, kes täidab jäävhamba rolli.
  • Palu 3 õpilasel seista rivis kätest kinni hoides näoga klassi poole, väiksemat kasvu poiss seismas kahe tüdruku vahel (nemad kolm mängivad piimahambaid).
  • Suurem poiss (jäävhammas) kükitab piimahammast mängiva poisi jalgade vahele, võtab ta ettevaatlikult oma õlgadele ning hakkab tõstma teda vaikselt ülespoole. Tüdrukud lasevad “piimahamba” kätest aeglaselt lahti ja kõrgemale tõustes hakkab piimahammas kergelt kõikuma, kuna tal ei ole enam tuge naaberhammaste poolt. Selgita, et sama toimub ka suus, kui jäävhammas lõikuma hakkab ja talle kohta hoidnud piimahamba seniselt kohalt “lahti tõstab”.

Rõhuta õpilastele, et esimene jäävhammas lõikub juba 6 aastaselt piimahammaste rea lõppu nii ülemisel kui alumisel hambakaarel. On väga oluline seda hammast hoolikalt puhastada, et see kogu elu tervena püsiks! Kasuta töölehte “Hambad minu suus” ja näita milline on esimene suhu lõikunud jäävhammas (vt. ka 2. pt.taustinformatsioon õpetajale pilti lk. 8).

Kõigi hammaste olemasolu on oluline ka hambumuse kujunemiseks ja säilimiseks.

Hambumus tähendab seda, kuidas meie alumise ja ülemise hambakaare hambad omavahel kokku puutuvad ja sobituvad (et nad kõik võrdse koormusega tööd saaksid teha).

Võimalusel kasuta suurt hammaste mulaaži demonstreerimaks õpilastele kuidas hambad hammustades omavahel kokku sobituvad; kasutada võib ka “Hambumuse” postrit.

 

TÄHTIS! JÄTA MEELDE!

Hammaste ülesanded on:

  1. Toidu peenestamine suus ja toidu ettevalmistamine seedimiseks.
  2. Hääldamine
  3. Iluline roll (inimese välimus)
  4. Hambumuse säilitamine

Esimene hammas lõikub 6. elukuul. Kohe selle lõikumise järgselt on väga tähtis seda ka iga päev hommikul ja õhtul pesta!

Esimesi hambaid lapsel nimetatakse piimahammasteks. Kokku on 20 piimahammast: 10 ülemisel ja 10 alumisel hambakaarel.

Täiskasvanu hambaid nimetatakse jäävhammasteks. Kokku on täiskasvanud inimesel 32 jäävhammast

Võrnde arv hambaid asub nii ülemisel kui alumisel hammaskaarel.

Inimesel vahetuvad hambad ainult 1 kord elujooksul.

Esimene jäävhammas lõikub 5-6 eluaastal piimahammaste kaare lõppu!

Hammaste olukorda tuleb lasta 2 korda aastas kontrollida. Seda teeb kas hambaarst või suuhügienist.

Kasuta värvimise töölehte “Hammaste ülesanded”, töölehte võib kasutada ka kodu- või tunnitööna.

 

Kodune töö:

  1. Tööleht “Hambakaared” (täitmiseks koos lapsevanematega) ja “Hambad minu suus”
  2. Tööleht “Hammaste ülesanded”
  3. Tööleht “Näo ja suu osad”
  4. Tööleht “Sülg ja selle tähtsus”


Vaata lisaks | 2.peatükk: Suu sisemus
Õppetund 2: Hammaste areng ja tähtsus
Suutervis
koolis
Kiku