Õppetund 1: Uurime suu sisemust

2 juuli 2014

Suu sisemuse uurimine (1.peatükis käsitletut kordav tunnitöö)

Läbivaatlemise, kompamise ja kirjeldamise mõistavad õpilased paremini suuõõne erinevaid struktuure ja osasid.

Eesmärk: anda õpilastele võimalus uurida ning kirjeldada suuõõne keskkonda ja kirjeldada seal olevaid struktuure.

Kodune töö: Prindi igale õpilasele tööleht “Uurin sõrmedega suud

Alustada 1 peatüki teemade kordamisest:

Milliseid suu osasid me eelmine kord tundma õppisime? Õpilased võivad avada õpimapis 1.peatüki töölehe “Minu suu osad”.

  • Selgita, et täna räägime täpsemalt hammastest ning esmalt kasutame selleks oma sõrmi.
  • Selgita, et järgnev tegevus on võrreldav sellega, mida teadlased teevad kui nad hakkavad uurima midagi uut ja tundmatut: esmalt nad kirjeldavad seda millega kokku puutuvad ja lähemalt uurima hakkavad.
  • Palu õpilastel puhastada oma käed. Kui klassis kraanikaussi ei ole jaga kõigile õpilastele niisked salvrätid käte puhastamiseks.

Juhenda õpilasi kasutama oma nimetissõrme enda suu sisemuse uurimiseks. Julgusta neid kirjeldama ja nimetama omadussõnu selle kohta, mida nad tunnevad järgnevate suunavate küsimustega:

• Mis tundub suus pehme, kõva, konarlik, sile, kare ja nii edasi?
• Millised osad suus on niisked? Soojad?

Esmalt kirjuta kõik küsitud omadussõnadele vastavad õpilaste poolt nimetatavad vastused nimisõnadena tahvlile. Õpetajale on seejuures abiks tööleht “Uurin sõrmedega suud”.

Nüüd jaga ka õpilastele töölehed (lk. 31) ja palu tahvlil olevad nimisõnad neil enda töölehele kirjutada. Tööleht palu lisada “Minu suu” õpimappi. Töölehte on võimalik kasutada kordamiseks ka 3. õppetunnis.

Kinnistamaks teadmisi võib paluda õpilastel ühendada nimetatud omadused suu kindlate osadega ka 1 peatüki töölehel “Minu suu osad”. Lisaks võib kasutada 2 pk. töölehte “Näo ja suu osad”, mille juurde sobib ka kirjatehnika harjutamiseks tööleht lk. 48. Vanemate õpilaste puhul või keerulisema ülesande ehituse jaoks on sobiv kasutada sama töölehe versiooni lk. 49.

Juhtimaks õpilaste tähelepanu süljele, suuna neid järgnevate küsimustega keskenduma, mis on suu keskkonnas soe ja niiske:

• Mis te arvate, mis muudab suu sisemuse niiskeks, isegi kui te ei joo midagi?
Tõenäoliselt vastab keegi õpilastest, et sülg, ila, tatt. Kui ei, siis selgita et selleks on sülg ja see hoiab suu niiskena.

• Mis te arvate, kuidas sülg suhu tekib?
Seletage õpilastele, et sülge toodavad süljenäärmed, mis asuvad keele all ja põskedes ja need ei ole silmale nähtavad. Näita õpilastele neid postril “Süljenäärmed”.

• Miks on suu sisemus teie arvates soe?
Selgita, et inimesed on soojaverelised ning sageli mõõdetakse haiguse korral temperatuuri ka suust.

• Kas suus on veel midagi mida palja silmaga ei näe ja sõrmega ei tunne?
Selgita, et silmale nähtamatu uurimiseks tehakse hammastest ja lõualuudest röntgenülesvõtteid. Näita 2.õppetüki lõpus olevaid õpilaste vanusele vastavaid röntgenpilte ja selgita, et ka nendel on praegu lõualuudes “peidus” mitmeid jäävhambaid, mis peagi lõikuvad suhu nende praeguste piimahammaste asemele. Selgita, et esimese klassi lapsele teevad hambaarstid tavaliselt esimese panoraampildi hammastest, et kontrollida, kas kõigi jäävhammaste algmed on olemas. Vajadusel on õige aeg ka esimeseks ortodondi visiidiks (hammaste valeasendite muutmisega tegeleva hambaravi eriarst), et kontrollida hambumust.

Selgita, et kõigi suus olevate piimahammaste eest tuleb hoolikalt hoolitseda, sest muidu võivad kahjustatud saada kaariesest ka piimahammaste all peidus ja oma lõikumise aega ootavad jäävhambad.



Vaata lisaks | 2.peatükk: Suu sisemus
Õppetund 1: Uurime suu sisemust