4.õppetükk: Igemepõletik

24 nov 2014

Samuti kui hambakaariest, mille tulemus on hambaauk, põhjustavad ka igemepõletikku suus pesitsevad mikroobid, mis ringlevad lähisugulaste vahel. Suure tõenäosusega saab laps esmase kaariese nakkuse just oma emalt - isalt - hoidjatelt.

Hilisemas vanuses lisanduvad lähisugulaste ringile ka kaaslased ning poiss- ja tüdruksõber. Mida varem laps kurjad bakterid saab, seda tõenäolisemalt suutervise probleemid ka tekivad.

Vanemas eas on lapse suu oma mikrofloora juba väljakujunenud ja siis on võõrastel bakteritel raskem sinna sisse tungida. Igemepõletikud nii nagu ka hambakaaries ei teki lihtsalt seetõttu, et suhu on elama asunud kurjad bakterid.

Põletiku ja haiguse tekkeks peavad kokku langema mitmed ebasoodsad asjaolud. Põletikku võib nimetada ka organismi appikarjeks juhtimaks inimese tähelepanu sellele, et tema organismi vastupanuvõime on nõrgestatud ja üksi, ilma abita, ei pruugi see enam edukalt hakkama saada. Oluline on nii professionaalne arstiabi kui ka inimese enda suutervisevaenuliku käitumise muutmine.

Igemepõletik võib esineda olenemata vanusest, ka piimahammastega lastel. Enamasti on sel juhul tegemist siiski põletiku kerge vormiga, mis taandub suuhügieeni tõhustades.

Noorukitel ja täiskasvanutel esineb mitmeid erinevaid igemepõletiku vorme, mis õigeaegse ja põhjaliku ravi puudumisel võivad lõppeda silmaga nähtavalt täiesti terve kõvakoega hammaste kaotusega. Puberteedi eas noorukitel esineb ka agressiivse ja raske kulgemisega igemepõletikku, mille ravi võib osutuda keerukaks.

Esmasteks põletiku tunnusteks, mille esinemise korral peaks koheselt hambaarsti või suuhügienisti poole pöörduma on igemete veritsemine hambapesu ajal. Veritsust ei pruugi aga haiguse algstaadiumis esinedagi, näiteks varjutab selle suitsetamine, kuna nikotiin pärsib igemete verevarustust. Lisaks võivad igemed kiheleda, olla turses ja punetada. Valu, mis on kahjuks tavaline arsti poole pöördumise põhjus, esineb igemehaiguse algfaasis väga harva.

Kaugele arenenud igemehaiguse sümptomiteks on mädaeritus igemetest ning hammaste loksumine, mis on põhjustatud hammast ümbritseva lõualuu hävinemisest.

Põletikus, paistes ja veritsevaid igemeid võib võrrelda peopesasuuruse lahtise mädase haavaga mis on bakteritele suurepäraseks väravaks pääsemaks vereringesse ning rändamaks teiste elutähtsate organiteni. Pidev põletikufoon kurnab kogu organismi, mistõttu suureneb mitmete üldhaiguste tekkerisk ja/või olemasolevate haiguste kulgemise halvenemine.

Teadlased on tõendanud seose igemehaiguste ja südamehaiguste ning insuldi vahel, samuti enneaegsete ja madalakaaluliste beebide sündimise vahel. Ka halvenevad tervisenäitajad mitmeid süsteemseid haigusi põdevatel inimestel.

Igemepõletike ravi tulemus on seda parem, mida varasemas haiguse staadiumis see teostatakse. Kaugele arenenud põletiku korral ei ole võimalik hävinenud igemekudesid enam täielikult taastada. Koostöös motiveeritud patsiendiga on võimalik aga peatada ja/või aeglustada haiguse edasist kulgu. (vt postreid “Katt ja igemepõletik”).

Meie üldtervis saab alguse suust - tervetest hammastest ja igemetest! Seejuures on igemete tervis ja olukord, võib öelda, et määravamagi tähtsusega.

Eeskujulik ja kvaliteetne suuhügieen (vt.pt.4) lisab elule tervelt seitse aastat.

 

TÄHTIS! JÄTA MEELDE!

Erinevalt levinud eksiarvamusest kaariese teke ei ole enamasti seotud „sünnipäraselt viletsate hammastega".

Kaaries on nakkushaigus, mille teket saab vältida ja arengut kontrollida!

Kaariest põhjustab kurjade mikroobide suur hulk ja väär toitumine!

Mida vähem on suus kaariest põhjustavaid mikroobe, seda väiksem on hambaaukude tekkimise tõenäosus.

Mikroobide arvu suus aitab vähendada korralik suuhügieen ning mõõdukas suhkrutarbimine.

Aukude teket saab ise ära hoida või siis vähemalt pidurdada, kui:

  • piirata söögikordade arvu 3 (kuni 5) korrani päevas
  • vältida maiustamist (põhi)söögikordade vahel
  • juua janu korral vett, mitte limonaadi, mahla vms.
  • harjata hambaid 2 korda päevas, kasutades pehmete harjastega hambaharja ning fluoriga hambapastat
  • kasutada söömise järel täisksülitooliga närimiskummi (laste puhul teha seda täiskasvanu kontrolli all)
  • puhasta ka hammaste vahed hambaniidiga (alates vähemalt 12. eluaastast on oluline hambaniidi kasutamine!)

KAS TEADSID?

  • Hambakaaries e. hammaste mädanik on kõige levinum krooniline haigus mida esineb viis korda sagedamini kui astmat ja seitse korda sagedamini kui nohu.
  • Suus on rohkem kui 700 erinevat liiki mikroobe.
  • Bakterite suurus on umbes 1 mikromeeter (või üks miljondik meetrist).
  • Bakterid on kõige väiksemad mikroskoopilised organismid kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
  • Esimesed bakterid tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat tagasi ning nad olid kõige esimesed eluvormid Maal.
  • Baktereid leidub kõikjal ja nad täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa.
  • Kui kujutame ette, et hammas on Empire State Buildingu kõrgune (412 m), siis bakter sellel oleks umbes sama suur kui meie pöial (ca 4 cm).
  • Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit; ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid.


Vaata lisaks | 3.peatükk: Kes elavad suus?
4.õppetükk: Igemepõletik