Selgitatakse, et bakterid on osa meid ümbritsevast keskkonnast ja loodusest
Läbi arutelu ja näidete mõistavad õpilased silmaga nähtamatute bakterite olemasolu ja rolli suutervises
Eesmärk: aidata õpilastel mõista, et nii nagu meid ümbritsev keskkond on ka suus keskkond, mis on eluks sobilik mitmetele elusorganismidele.
• Tutvu teemapõhise materjaliga “Taustinformatsioon õpetajale”
• Kogu, valmista ette ja prindi materjalid mida plaanid tunnis ja kodutööna kasutada
• Alusta tundi eelnevates peatükkides käsitletud teemade ülevaatliku kordamisega, selleks võib kasutada eelnevate tundide töölehti õpilaste “Minu suu” õpimapist.
Enne teema käsitlemist on soovitav hinnata õpilaste eelteadmisi keskkonna mõiste osas. Selgita, et keskkond koosneb kõigest, mis meid ümbritseb - nähtavast ja ka nähtamatust, mida me nö. vaid tunneme ja selle nägemiseks on vaja abivahendeid nagu ka teadlased millegi uurimiseks kasutavad (näiteks mikroskoop, erinevad katsed, jms.).
Keskkonna mõistet võib selgitada ka järgneva näite abil:
Koolikeskkond koosneb kõikidest õpilastest, õpetajatest ja töötajatest, samuti mööblist - lauad, tahvlid, toolid, koridorid ja kogu koolihoonest. See hõlmab ka õhku ja päikesevalgust, temperatuuri ja heli ning ka kooli aeda. Kooli aias oleva tiigi keskkond seevastu hõlmab mõningaid nimetatutest, lisaks on tiigil vaid temale omased keskkonna tingimused ja ainulaadsed elus ja eluta struktuurid, mis teistsugustes keskkonnatingimustes ei suudaks ehk ellu jääda.
Kes elab soojades, niisketes kohtades?
Arutelu eesmärk on aidata õpilastel mõista, et nii nagu meid ümbritsev keskkond, on ka suu keskkond eluks sobilik mitmetele elusorganismidele. Palu õpilastel meenutada 2 peatükis töölehel “Uurin sõrmedega suud” üles märgitud väljendeid suu kohta.
Rõhuta, et õpilased nimetasid suu keskkonda soojaks ja niiskeks.
Palu õpilastel nimetada veel soojasid ja märgasid kohtasid looduses.
Julgusta neid mõtlema erinevate keskkondade peale maakeral.
Õpilased võivad vastata tiik, džungel, vulkaan, koobas, vihmamets, aurune saun või vannituba peale kuuma dušši. jne.
Küsi, kas nad oskavad nimetada loomi, kes elavad nendes kohtades?
Suuna neid loetlema erinevaid loomi - suuri ja väikeseid, nagu vaal, alligaator, ahv, metskits, jääkaru, hiired, putukad (kirjuta kõikide loomade nimetused tahvlile, vajad neid veel hiljem!).
Kui õpilased ei nimeta ise mikroobe või baktereid, siis juhi nende tähelepanu sellele, et nad nimetasid vaid silmaga nähtavaid loomi ja küsi:
Kas te teate ka silmale nähtamatuid elusolendeid ja kuidas neid nimetatakse (lisa ka bakterid tahvlile kirjutatud loomade loetellu)?
Seejärel paluge õpilastel loetleda, mida vajavad kõik loomad eluspüsimiseks, olenemata keskkonnast kus nad elavad. Tõenäolised nimetavad õpilased, et loomad vajavad toitu, vett, peavarju, ja enamasti ka õhku.
Palu õpilastel kujutleda, et ka nende suus elavad pisikesed loomad.
Mida teha, kui väga-väga tillukesed loomad elaksid sinu suus?
Kuidas saaksid nad ellu jääda?
Kuidas saaksid nad endale toitu? Vett?
Kus nad võiksid suus elada? Kus võivad nad leida endale seal peavarju?
Õpilased võivad pakkuda vastusteks, et loom sööb mida iganes nad ise söövad ja joob nende sülge ning elab nende keele all suupõhjas või hammaste vahel.
Selgitada õpilastele bakterite olemust:
Teadlased on teinud kindlaks, et bakterid olid esimesed elusorganismid meie planeedil. Esimesed bakterid tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat tagasi.
Oletatakse, et ühest grupist bakteritest on saanud alguse kogu ülejäänud elusmaailm. Bakterid on kõige väiksemad mikroskoopilised organismid kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaatamata väikestele mõõtmetele sarnanevad bakterid oma eluviisilt suuremate loomadega – nad püüavad ja söövad endast väiksemaid, liiguvad ringi, tunnevad valgust ja soojust.
Baktereid elab mullas, vees ja õhus, samuti kõikides elusates loomades, taimedes, inimestes ning surnud organismide jäänustes.
Üks gramm mulda näiteks sisaldab kuni miljard bakterit ja ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Seega, baktereid leidub kõikjal ja nad täidavad looduse aineringes, mille hulka kuulub ka inimene, oma tähtsat osa.
Selgitamaks õpilastele bakterite erinevaid elukeskkondasid palu neil nimetada kohti ja esemeid, kus nende arvates bakterid võivad elada. Suuna neid mõtlema tavapäraste, igapäevaselt kasutuses olevate esemete peale nagu näiteks:
Kotid (selja,-õla,-poe ja käekotid), jne.
Küsi: Mõtle selle peale kus asub kott kui sa seda parasjagu ei kanna?
ja seleta: kotid võivad asuda tõesti väga erinevates kohtades, sageli, noorte puhul lausa tavaliselt, põrandal. Olgu see siis koridori, kinosaali, auto, bussi või koguni tualeti põrand või siis õues tänav. Kottides leidub bakteritele eluks sobivaid tingimusi - toiduosakesi, spordikottides ka niiskust. Teadlased on avastanud kotte uurides nende välispinnalt umbes 7 miljonit bakterit.
Ehted
seleta: ehete reljeefsused, augukesed ja õõnsused on suurepäraseks koduks bakteritele.
Padjad
seleta: patjates pesitsevad bakterid ja tolmulestad, mis võivad tekitada allergiat,
Kirjutuslaud
seleta: teadlased on leidnud kirjutuslaudadelt suure hulga baktereid. Samapalju ja kohati rohkemgi veel kui tualetipoti prill-laual. Asutustes ja ka koolis katsutakse oma lauda, süüakse selle peal, aevastatakse selle kohal, jne.
Käsnad, svammid, lapid (näiteks. nõudepesuks, laua pühkimiseks)
seleta: käsna soe ja vesine sisu on parim elukeskkond bakterite kasvuks.
Ühiskasutatavad nupud ja käepidemed (pangaautomaatide nupud, liftinupud ja ukselingid, kaubanduskeskuste ostukärude käepidemed, tankimispüstoli käepide, jne.).
Võimlemismatid, Tualett
selgita: seega on väga oluline hoolitseda oma isikliku hügieeni eest, et kurjad bakterid ei saaks võimust võtta ja organismi kahjustama hakata.
Hambahari
selgita: bakterid kasvavad jõudsalt niisketes keskkondades. Enamasti peseme ja hoiame oma hambaharjasid aga just vannitoas. Kui tualett asub samas ruumis võib hambaharjalt leida ka fekaalseid baktereid, mis paisatakse üle kogu vannitoa, kui tualetis vett tõmmata.
Õpilased võivad pakkuda ülal loetletust erinavaid esemeid ja kohti. Olenemata vastustest on selle arutelu eesmärk juhtida õpilaste tähelepanu bakterite rohkusele meie ümber, nende vältimise mittevõimalikkusele ja oskusele bakteritega tasakaalus elamisele, et vältida haigestumist.
Arutelu kokkuvõtteks selgita veelkord, et bakterid on loomisjärjekorras vanemad kui meie, neid leidub igal pool: meid ümbritsevas keskkonnas, meie nahal ja limaskestadel. Paljud neist on meile eluliselt vajalikud, sest kasulikud bakterid aitavad tõrjuda haigustekitajaid. Ja tänutäheks pakub meie organism neile nö. kaitset külma ja nälja eest.
Kodune töö:
1. Joonistada fantaasiapilt “Suu loom”
2. Meisterda töölehe järgi kuri suubakter
3. Värvimisleht “Bakterid tööhoos”
