Hambakatt on hambaid ja igemeid kattev pehme, kleepuv ja värvitu mass, mis koosneb bakteritest, toiduosakestest, valkudest ja surnud naharakkudest ning bakterite elutegevuse jäätmetest. Seda nimetatakse ka biokileks.
Katt “uueneb” ehk seda tekib suhu pidevalt ja selle kooslus muutub, seega on katu erinevad kihid ideaalseks kasvulavaks erinevatele bakteritele. Olenevalt vanusest võib õpilastega arvutada, kui palju baktereid tekib ühest bakterist soodsate elutingimuste juures 24 tunni jooksul (vt. postreid “Hambakatt ja igemepõletik”)
Kuidas hambakatt moodustub?
Isegi värskelt puhastatud hamba pind on kaetud õhukese kilega, mis koosneb sülje valkudest, kuhu bakterid võivad kinnituda. Bakterid toodavad glükoosimolekulidest koosnevat "liimi" nimega dekstraan, mis võimaldab neil tugevamini hamba külge kinnituda ning seda seedides toota endale ka nö. "suupistet".
Mõned suubakterid, nagu S. mutans, on väga vastupidavad. Need bakterid suudavad lisaks hammaste pinnale kleepumisele, kinnituda ka teineteise külge, eritada hammastele kahjulikku piimhapet ja ise selles happelises keskkonnas ellu jääda.
Kui need, happeid tootvad suubakterid, hamba pinnale pikemat aega kinnituda ja tegutseda saavad, ehk kui hammastelt igapäevaselt katu kihti hambaharjaga korralikult ei eemaldata, kaotab hamba email mineraalaineid ja laguneb.
Teadlased on põhjalikult uurinud hambakattu ning teada on, et kõiki hambaid kattev katu kiht kaalub keskmiselt umbes 10 mg. Kuid hambad moodustavad vaid 1/20 kogu suuõõnes!
Selleks, et saada teada kogu suuõõnt (keel, limaskestad, põsed jne) katva katukihi kaalu peab korrutama 10 mg 20-ga (10 x 20=200 mg).
Teada on ka see, et 1 mg kattu sisaldab tavaliselt umbes 100 miljonit erinevat mikroobi. Korrutades selle arvu 20ga, saame mikroobide koguarvu kogu suuõõnes.
100 miljonit bakterit x 20 mg kattu (biofilmi) = 2 0 000 000 000 suuõõne bakterit.
Keskmiselt neelab inimene umbes 1 liiter (1000 ml) sülge päevas. 1 ml. sülge sisaldab umbes 100 miljonit bakterit.
Korrutades 1000 ml 100 miljoniga (bakterid ml. kohta.) saame vastuseks 100 000 000 000. Sellise koguse baktereid neelame siis süljega iga päev! Ja peaaegu kõigi nende miljardite bakterite elud, mille me alla neelame, saavad alguse suuõõne (hamba)katust!
Eelmises peatükis õppisime, et hambal on viis pinda. Kontaktpindasid ei ole võimalik hambaharjaga kvaliteetselt katust puhastada. Selleks, et vältida kaariese teket neil pindadel tuleb katu eemaldamiseks appi võtta ka hambaniit, mis on oluline abimees ka igemetaskute puhastamisel.
Katukihi kogunedes igemetaskusse eritavad sellel elunevad bakterid ensüüme ja toksiine mille tulemusel muutub ige hellaks ja punetavaks; lisaks võib esineda igeme paistetust ja veritsust. Seega hambakatt ja selles elunevad bakterid põhjustavad lisaks hambakaariesele ka igemepõletikku!
Bakterite elutegevuse saaduse piimahappe selgitamiseks õpilastele võib kasutada töölehtedena ka materjale
värvimisraamatust “Juss ei taha hambaauke”
lk. 11 - 14 ja samanimelist multifilmi
Nii hambakatu koostis kui ka selle toime hammastele ja igemetele on väga individuaalne, sest nii nagu on erinev iga inimese suus olevate bakterite kooslus ja arv on erinev ka meie kehade võime kaitsta end nende baketrite eest. Samuti erinevad tingimused mida iga inimene bakteritele eluks ja paljunemiseks võimaldab ehk kuidas ta toitub ja oma suuhügieeni eest hoolitseb.
Teada on, et mõned liigid suus elavatest bakteritest suudavad neile ideaalsete elutingimuste juures kahekordistada oma arvu iga 20 minuti jooksul! Kahjuks on just kurjad suubakterid need eriti “võimekad”.
Ideaalsed tingimused bakterite kasvuks on küll vaid laborites, kuid need võivad tekkida ka suus juhul kui oma hambaid korralikult ja regulaarselt ei hooldata ning näksimise ja magusate jookidega bakterite toidulaud “pidevalt kaetuna” hoitakse!
Seega on oluline selgitada õpilastele, et ainult hammaste puhastamisest ei piisa; lisaks tuleb puhastada ka keelt, hammaste vahesid ja mis veelgi olulisem - jälgida toidukordade sagedust! Ning samuti seda, et bakteritele on toit ka inimese janujook! Kui see ei ole puhas, maitsestama vesi siis saavad bakterid sellest jõudu, et paljuneda ja hambahaigusi tekitada.
Seega, kui me arvutasime, et meie suus elab kogu aeg (mistahes ajahetkel) 20 miljardit bakterit, siis süljega alla neelame neid viis korda rohkem - 100 miljardit! Niisiis, need 20 miljardit bakterit paljunevad ja toodavad iga päev lisaks 100 miljardit bakterit! Ja seda 24 tunni jooksul! Teeme veel ühe arvutuse: jagades 24 tundi 5’ ga saame vastuseks 4,8 tundi. See on siis aeg, mis kulub bakteritel, et kahekordistada oma number.
Kõik need arvutused põhinevad keskmistel numbritel. Tegelik bakterite arv võib olla veelgi suurem. Päris täpset vastust küsimustele kui palju baktereid meie suus elab, kui palju eri liike neid meie suus on, rääkimata sellest, kui kiiresti nad kasvavad ja paljunevad, ei teata.
Hinnanguliselt varieerub suusõõnes olevate eri liiki bakterite arv 500 - 650 ümber. Elavad nad nii hammastel kui keelel, samuti põskedel ja suu limaskestal. Seega võib olla, et koguni alahindasime tehtud arvutustes nende “võimekust”.
Ja tegelik number ei olegi nii oluline, ükskõik milline see ka on. Kindel on, et bakterid on tohutult kiired paljunejad! Liigagi kiired, et ka kõige hoolsam hambapesija suudaks neid võita! Loomulikult on igapäevane ja eriti õhtune suuhügieen ülioluline, seda eelkõige igemehaiguste vältimiseks.
Hambakaariese tekitamise puhul aga, millest järgmiseks põhjalikumalt juttu tuleb, saame me bakerite elu keeruliseks ja paljunemise aeglasemaks muuta, kui me neid sageli ei toida (ehk ei näksi ja ei joo magusaid jooke söögikordade vahepeal), närime peale igat söögikorda 100% ksülitooli sisaldusega nätsu ja teostame iga päev kvaliteetselt suuhügieeni!
Jäta meelde
Ühine, kindel tõde, mis oluline teada ja kehtib kõigile inimestele on:
hambakattu saab eemaldada vaid mehhanilise hambapindade puhastamisega (hambahari ja hambaniit)!
Vaid suu loputamine veega ei vabasta hambaid katust!
Hambasõbraliku toitumisega on võimalik jätta nälga kurjad suubakterid ja vähendada kordades hambakaariese riski (suhkrukella postrid õpilastele jagamiseks).
Regulaarselt, vähemalt 2x aastas külasta hambaarsti oma hammaste ja igemete olukorra kontrolliks ning suuhügieeni ja hambasõbralike toitumissoovituste saamiseks.
Hammaste tervise määravad: hambasõbralik toitumine, kvaliteetne ja järjepidev suuhügieen ning regulaarsed hammaste tervise kontrollid hambaravis. Nende lihtsate toimingute ja valikutega on võimalik ennetada kõiki enamlevinud hammaste- ja igemehaigusi.
