Õppetund 2: Mida teevad bakterid suus?

2. juuli 2014

Selgitatakse suubakterite elutegevust ja nende rolli suutervises

Eesmärk on selgitada õpilastele suubakterite elutegevust ja et kõik elusolendid, nii ka suubakterid peale söömist ja seedimist väljutavad jääkaineid.

Bakterite poolt toodetud jääkaine on hape, mis kahjustab hambaemaili.

Mida teevad loomad ja bakterid veel peale söömise ja joomise?
Meenutage õpilastele, mida nad nimetasid et loomad ellu jäämiseks vajavad?
(Toitu ja sobivat elukeskkonda)

Selgita, et meie suu, mis on soe ja niiske on lisaks ka toitaineterikas elukeskkond bakteritele.

Mida kõik elusolendid peale söömist ja seedimist teevad?
Olenevalt õpilaste vastustest suuna neid ütlema, et kõigil elusolenditel on vajadus teatud ajavahemiku järel end nö. "tühjendada" - potil käia, pissida ja kakada.

Küsi, mis nad arvavad, kus on tualett nendel imepisikestel loomadel, kes nende suus elavad?

Vaadake 1 õppetunnis tahvlile kirjutatud loomade nimekirja ja küsi õpilaste käest:
Kas neid loomi on looduses palju? Kuidas neid juurde tekib?

Selgita õpilastele, et nii nagu kõik loomad söövad ja joovad ning toodavad toidu seedimise järel jäätmeid, teevad seda ka suus elavad bakterid. Lisaks suudavad bakterid ka kasvada ja paljuneda palju kiiremini kui kõik teised organismid. Bakterid paljunevad pooldumise teel.

Selleks, et bakter saaks kasvada ja paljuneda on tal aga tarvis energiat ehk toitaineid. Suubakterid saavad energiat kõikidest toitudest ja jookidest mida inimene tarbib. Välja arvatud puhas joogivesi.

Eriti meeldivad neile pehmed, magusad ja hammaste külge kleepuvad toidud. 
Suubakterite seedimine tähendab seda, et nad eraldavad energiat suhkrust ja teistest süsivesikutest, mida leidub kõikides söökides ja jookides näiteks  puuviljades, krõpsudes, leivas, keedukartulites ja ka makaronides. Nende seedimise tulemusel tekkiv jääkaine - hape - on kahjulik meie hambaemailile ja võib seda lagundama hakata.

Sülg on abimees, mis puhastab hambaid toidujäänustest ja neutraliseerib happe.
Hea suuhügieeniga inimese puhul on happe tootmine nii väike, et sülg suudab selle neutraliseerida.

Kui aga bakteritel on rohkesti ja sageli toitu ehk energiat, siis ei jõua sülg enam hambaid puhastada ja happelist keskkonda neutraliseerida. Bakterid aga suudavad endale rohkesti kaaslasi toota, kes kõik kleepuvad tihedalt teineteise külge ja hamba pinnale, kõik toodavad uusi jääkaineid ehk hapet ja moodustavad koos hammastele paksu katu kihi. Sellise katu kihi vastu on sülg võimetu!

Soodsates elutingimustes, kus bakteritel on piisavalt toitu, võib bakterite pooldumine toimuda isegi iga poole tunni järel. Ebasoodsates elutingimustes bakterid ei paljune, kuid nad ei pruugi ka hukkuda. Kui elukeskkonnas lõppeb toit või muutub keskkond kas jahedaks või liiga kuivaks, on nad võimelised moodustama väga kaua säilivaid spoore. Seega bakterid on väga vastupidavad ja ka kavalad!

Küsi kuidas õpilastele meeldib, et bakterid nende suud tualetina kasutavad?
Vastustena võib kuulda, et see on “vastik” või “tahan kohe oma hambaid pesta”. Mõned võivad olla mures, sest nad söövad liiga sageli magusat või ei pese hambaid regulaarselt.

Selgita õpilastele, et suubakterid meie suus on normaalne nähtus.
Looduses, mille osa on ka inimene on kõik omavahel seotud.
Bakteritega on kõigi organismide elud, ka meie inimeste elu, tugevalt läbi põimunud. Nii keha pinnal kui ka kehas on neil igaühel täita oma roll. Näiteks on seedimine ilma bakterite kaasabita võimatu. Samuti kaitsevad nahal ja limaskestadel elutsevad bakterid meid paljude haiguste eest. Nagu inimeste hulgas on hoolivaid ja tagasihoidlikke ning neile vastupidiselt õlaid, ülbeid ja teistele haiget tegevaid, on ka häid ja vajalikke ning kurjasid ja haigusi tekitavaid baktereid.

Mida me peame iga päev tegema, et mitte haigestuda?
Arvatavasti kõlab üheks vastuseks “pesta”.

Selgita, et hügieeni ja puhtusega on pandud piir paljude ohtlike nakkushaiguste levikule. Hammaste tervise säilitamiseks on oluline hoida suus sellist tasakaalu, et kurjad suubakterid ei saaks võimust võtta.

Seepärast peame lisaks hammaste pesemisele jälgima ka seda, mida ja kui tihti me sööme ja joome!

Kurjad suubakterid saavad paljuneda ja teha hammastele halba vaid siis, kui inimene ise valesti käitub.

Palu õpilastele nimetada milline see vale käitumine on (liiga sageli sööb ja joob magustatud jooke ning ei puhasta korralikult hambaid).
Selgita: siis saavad kurjad bakterid jõudu ja suudavadki kahjustada meie hambaid.

Seega kui tasakaal kahe poole - kurjade ja heade bakterite - vahel ei ole paigas ehk hammastel on pikalt paks katu kiht tekivadki probleemid. Seega tervete hammaste saladus on tasakaalus! Nagu jalgrattaga sõit - suutmata hoida tasakaalu saad kukkudes viga nii sina kui ka ratas. Õppides hoidma tasakaalu ja hooldama oma ratast võite koos avastada ja nautida maailma mitmeid ja isegi mitmekümneid aastaid.

Kokkuvõtteks õpetajale

Teema käsitlemisel on oluline, et õpilased mõistaksid - osade suus elavate bakterite poolt toodetud jääkained (happed ja toksiinid) on need, mis põhjustavad hambakaariest.

Kui õpilased saavad aru, et nad ise oma toidukordade ja suuhügieeni harjumustega võivad mõjutada kui tihti bakterid happeid toodavad ja hammaste pesemisega vähendada nende arvu suus, siis suudavad nad oluliselt vähendada (või koguni vältida) hambakaariesse haigestumist.

Kasuta teema käsitlemisel ja selgitamisel taustinformatsiooni õpetajale ja visualiseeri seda sobivate töölehtedega õpetajale. Vastavalt vanusele vali õpilastele kodune töö peatükipõhiste töölehtede hulgast ja viige läbi kaariese teket demonstreeriv katse õunal. Soovitav on teha see tunnitööna.

Bakteri katse, mis vajab põhjalikumat ettevalmistust on võimalik teostada nii kodus koos vanematega kui ka tunnis ühise rühmatööna.

Palu õpilastel kas tunnitööna (võib teha kas grupitööna või üksikult) või kodutööna
joonistada pilt loomast, kes võiks elada nende suus. Pildil peaks kajastuma ka mida see loom sööb, joob, kus ta elab ja kas tema elutegevus mõjutab kuidagi ka hambaid.

Kodune töö:

1. Tööleht “Kaaries”
2. Tööleht “Kaaries õunal”
3. Värvimislehed” Bakterid ja katt”
4. Puzzle “Sõbrad või vaenlased”
5. Katse “Bakterid meie ümber”

 



Vaata lisaks | 3.peatükk: Kes elavad suus?
Õppetund 2: Mida teevad bakterid suus?
NB! Meie leht kasutab küpsiseid (cookies) veebiliikluse analüüsimiseks ning kasutajakogemuse parandamiseks. Jätkates veebilehe kasutamist, nõustud küpsiste salvestamisega sinu arvutisse.
Suutervis
koolis
Kiku