Eelmistes peatükkides oleme vaadelnud suu erinevaid ülesandeid, uurinud suus silmaga nähtavat ja jõudnud selgusele, et nii hambad, keel, suu limaskest, igemed kui ka lõualuu on kõik elavad koed. Samuti elavad suus silmale nähtamatud mikroskoopilised elusorganismid.
Erinevad baktereid kasvavad kõikjal suus - osad eelistavad pesitseda hammastel, teised hambakaelal igemevaos, keelel või mujal limaskestal. Suu mikrobioota, nagu kogu seedekulgla floora, on oluline inimese immuunsüsteemi osa mille tasakaalu rikkumise tagajärjeks on haigestumine.
Elusolendile iseloomulikult on bakterid võimelised paljunema. Oma elutegevuseks vajavad nad toitaineid, mille jääkproduktid (kaarieseprotsessi puhul piimhape) ümbritsevasse keskkonda eritatakse.
Suus koloniseeruvad erinevad tavaliselt kujust tuletatud nimetustega bakterid: näiteks nii kerakujulised kokid, kepikesekujulised batsillid kui ka korgitserikujulised spiroheedid. Suubaktereid võiks klassifitseerida ka ülesannete alusel - näiteks "kasulikud" või "kahjulikud" ja nö. erapooletud (ehk mille ülesanne pole meile veel teada).
Elu jooksul nakkuvad meie suhu ka "kurjad" st. haigusi tekitavad bakterid, kes neile sobilike tingimuste korral suhu vohavad ja seal haigusi põhjustavad.
Bakterite tasakaalu suus mõjutavad eelkõige toitumis- ja hügieeniharjumused, aga ka süljeomadusi mõjutavad üldhaigused, stress ja muud tegurid mis konkreetsetele haigustekitajatele soodsad.
Põhiliseks hambakaariese (hambasööbija) tekitajaks on ajalooliselt peetud Streptococcus mutansit (vt. postrit) ja teisi kokke. Mitmed kaunikõlalise nimega bakterid nagu näiteks Porphyromonas gingivalis ja Aggregatibacter actinomycetemcomitans on bakterid, kes vohavad suus igemehaiguste korral. Üldnimetuseks on neil kõigil siiski bakter. Selle peatüki käsitlemisel soovitamegi õpilastele suus elavaid mikroorganisme ja nende elutegevust selgitades kasutada terminit suubakter, sest see on korrektsem nimetus, kui mikroobid või pisikud.
