SUUHÜGIEEN
Loomulikult on oluline rääkida ja selgitada õpilastele ka suuhügieeni teostamise tähtsust ning kuidas ja millega hambaid pesta.
Hammaste ja igemepiiri puhastamine on oluline mitmete süsteemsete haiguste
ärahoidmiseks. Kui hambakaela igemeserva lähedalt puhtaks ei harjata, siis tekib
igemepõletik, igemete veritsemine ja -paistetus. Bakterid kasvavad mööda hambakaela järjest sügavamale igemetaskusse ja pääsevad veresoonte kaudu lõppeks kogu organismi (loe igemehaigustest lähemalt pt. 3).
Rääkides suuhügieenist ning vältimaks kaariese tagajärge - hambaauku - vajab siinkohal siiski rõhutamist, et olulisem on
- tõsta teadlikkust ja rõhutada hambasõbraliku toitumise tähtsust suu tervisele
- vähendada (kaotada) vahepalade sagedust,
- populariseerida janujoogina vett
- kasutada fluoriga hambapastasid, mis on teaduslikult tõestatult ohutud inimese tervisele ning hammastele vajalikku kaitset ja tuge pakkuvad suuhooldusvahendid
Vigasid nimetatud tegevustes ei korva vaid igapäevase, ükskõik kui hoolika hammaste pesuga!
Inimestel võib olla kinnistunud väärarusaam, et hoolika hammaste pesuga on võimalik hambad tervetena hoida. Hammaste harjamine on küll oluline, kuna mehhaaniliselt hamba pindasid hõõrudes lõhutakse neid kattev katu kiht ja vähendatakse seega teatuks ajaks bakterite arvu. Hammaste pesemine ei muuda aga bakterite kvalitatiivseid omadusi.
Lühidalt kokkuvõttes - ainult hammaste pesuga ei ole võimalik hambakaariest ära hoida!
Vaid suhkrukella põhimõtet järgides on võimalik kasvatada suhu selline bakterite kooslus, mis hambaid ei hävita ning mis teisalt on ka inimese immuunsüsteemi tähtis osa!
Hammaste harjamine ja kontaktpindade puhastamine
Hammaste puhastamiseks on tõhusaim vahend tihedate harjaste ja väikese peaga pehme hambahari (märgistusega soft). Kindlasti ei tohi kasutada „hard"-märgistusega hambaharju! Need on mõeldud suust eemaldatavate proteeside puhastamiseks. Ka laialt levinud „medium" hambaharjad ei ole sageli piisavalt pehmed ning võivad valel kasutamisel hambaid ning igemeid kahjustada.
Lihtsam on hammaste pesemise õige tehnika saavutada ühe ümara peaga elektrilist hambaharja kasutades. Samuti võib see muuta muidu nii tüütu ja vastumeelse tegevuse lastele ka huvitavamaks ning meelepärasemaks. Elektriline hambahari ei ole mõeldud lihtsalt „laisale inimesele" või voodihaigetele, nagu teinekord võidakse ekslikult arvata. Kindlasti aitab elektriline hambahari hoopis kaasa veelgi paremale suuhügieenile.
Nii hambaharja kui elektrilise harja otsikut tuleb regulaarselt (!) vahetada!
Soovitavalt vähemalt iga kolme kuu järel. Jõulise kasutamise korral kulub hambahari aga veelgi kiiremini. Vahetamise aega saab kontrollida ka hambaharja värvimuutvate indikaatorharjaste järgi. Kui need on kaotanud värvi poole ulatuses on aeg kasutusele võtta uus hambahari.
Käsihambaharja tuleb hoida käes nagu pliiatsit, nii välditakse liigset survet hammastele ja igemetele. Elektriline hari annab valest survest märku pöörlemiskiiruse vähenemisega kohe, kui seda surutakse liiga tugevasti hammaste vastu.
Harjamise kvaliteedist rääkides on kõige tähtsam õige tehnika ja pesule kuluv aeg ning see, et harjataks ja puhastataks hammaste kõik pinnad! Selleks on vajalik abivahendina kasutada ka hambaniiti, et puhastada hammaste kontaktpinnad kuhu käsi- ega elektriline hambahari ei pääse!
Hambakattu leidub nii hamba vabal pinnal kui ka igemetaskus. Selles elunevad mikroorganismid toodavad mitmesuguseid kudesid hävitavaid ensüüme ja eritavad jääkprodukte.
Kui kattu on hambapinnal vähe, on see nähtav hea valgustuse juures mati tsoonina igemeservas või hamba pinnal olevates loomulikes vagudes ja lohukestes.
Katu eemaldamiseks igemetaskutest tuleb hambaharja harjased suunata poolviltu igemevakku ning harjata lühikeste edasi-tagasi liigutustega paari hamba ulatuses korraga.
Elektrilist harja kasutades ei tehta käsiharjaga sarnaselt nühkivaid liigutusi, vaid hoitakse pöörlev harjasepea ühe hamba erinevatel pindadel ja liigutakse nii hammas hamba kaupa mõlema hambakaare kõikide hammaste pindadel.
Alumiste ja ülemiste esihammaste pesemise ajal muutub hambaharja hoidmise asend ja liigutamine piltidel näidatud moel Seega ühe hambakaare pesuks tuleb alustada 6 korda kõige viimaste hammaste erinevatelt pindadelt liikudes suunaga ette keskele. Sama tehnika ja liigutused korduvad ka vastas oleva hambakaare pesemisel.
Kõigi nimetatud pindade pesemisel liigutatakse harja 2 - 3 hamba ulatuses edasi-tagasi 4 - 5 korda iga hammasgrupi kohta.
Alumiste ja ülemiste esihammaste pesemise ajal muutub hambaharja hoidmise asend ja liigutamine piltidel näidatud moel
Ülemiste tagumiste hammaste pesemisel ei tohi avada suud pärani. Väga lahtise suuga pingulduvad põselihased ja hambahari ei mahu puhastama ülemiste tagumiste hammaste põsepoolseid pindasid.
Hambapastat pannakse harjale väikese sõrme küüneplaadi suurune jagu. Seega kasutatava pasta kogus kasvab aastate jooksul koos inimesega.
Suurem kogus hambapastat EI TÄHENDA puhtamaid hambaid!
Hambapasta peab suus olema kogu umbes 2 minutit kestva pesu aja, ainult siis jõuab pastas leiduv fluor mõjuda hammaste emaili tugevdavalt.
Selleks, et hambapasta mõju suurendada on enne hammaste pesu vajalik puhastada hammaste kontaktpinnad (hambaniidi ja/või vaheharjadega (NB! Vaheharjade suuruse peab määrama hambaravi spetsialist.) Nii pääseb hambapastas sisalduv fluor tegutsema ka kontaktpindadel. Peale hammaste pesu on soovitav vaid üleliigne pastakogus välja sülitada, mitte aga loputada suud veega. Teaduslikud uuringud näitavad, et neil, kes hambapasta suust välja loputavad, on rohkem hambaauke, kui neil, kes seda ei tee.
Samm-sammult on näed suuhügieeni õigeid tehnikaid siin:
Pesu lõpuks tuleb puhasta ka keel. Parim on kasutada selleks plastmassist keelekaabitsat, kuid ka hambaharjaga saab keele pinnal seda tagant ette kergelt silitades mikroobide hulka vähendada.
Kontrolli hambapesu tulemust!
Korraliku harjamise järel tunduvad hambapinnad keelega katsudes libedad ja siledad - see on hammaste puhtuse märgiks. Siiski võid kindluse mõttes vahetevahel harjamise tulemuslikkust kontrollida apteegist saadavate hambakattu värvivate indikaatortablettidega (vt. pt. 3 tööleht “Hambakatt”).
Peale hammaste pesu ja niiditamist tuleb selleks närida üks tablett peeneks ja silitada keelega enne puru väljasülitamist üle kõik hambapinnad. Seejärel loputada suu lonksu veega ja vaadata siis peeglist värvivarjundeid mis hammaste pinnale on jäänud. Tabletid värvivad vaid katuga kaetud kohad erepunaseks ning nii saab kergesti teada, milliste kohtade puhastamisele tuleks veelgi enam tähelepanu pöörata.
Hambakaariese ehk hambaaukude teket võib ise ära hoida või siis vähemalt pidurdada.
Selleks:
• Piira söögikordade arvu 3 kuni 5 korrani päevas
• Väldi maiustamist põhisöögikordade vahel ja joo janu korral vett, mitte limonaadi, mahla vms.
• Kasuta söömise järel täisksülitooliga nätsu
• Harja hambaid korralikult 2 korda päevas, kasutades pehmete harjastega hambaharja ning fluoriga hambapastat
• Puhasta hambaniidiga ka hammaste vahed
