Fluoriid on oluline abimees hambakaariese ennetamisel!
Fluoriid on hammastele kasulik mineraal. Kõige paremini toimib see hammastele väikestes annustes ja sagedasti kasutades - näiteks hommikul ja õhtul hambaid harjates fluoriidi sisaldava hambapastaga.
Fluoriid rikastab hambaemaili ning suurendab ka sülje fluorisisaldust, mis on oluline hammaste remineralisatsiooni protsessi jaoks.
Hambapasta pakendil on selgelt kirjas pastas sisalduv fluoriidi kogus, tähistatuna ppmF + number.
Selleks, et vähendada hammaste fluoroosi riski, peavad alla 6-aastased lapsed kasutama hambapastat, mis sisaldab mitte rohkem kui 600 ppm fluori.
Väikelaste puhul on oluline, et ajani mil laps ei oska sülitada tuleb kasutada
fluorivabasid hambapastasid. Oluline on jälgida, et laps ei neelaks hambapastat alla.
Alates 7 eluaastast peaksid nii lapsed kui täiskasvanud (kes ei ela piirkonnas, kus joogivee fluori sisaldus on üle lubatud normi) kasutama hambapastat mille fluori sisaldus on 1000 ppm, kuid mitte rohkem kui väikese hernetera suuruses koguses 2 x päevas (õige pasta koguse saab määrata ka lapse väikse sõrme küüneplaadi suuruse järgi).
Täiskasvanud peaksid jälgima kasutatava hambapasta kogust ja aitama lapsi hammaste pesemisel vähemalt lapse 9. eluaastani (arvestatakse perioodi kuni laps on võimeline oma nime korrektselt kirjutama)
Järgnevad lõigud selgitavad ülevaatlikult, kuidas fluoriid koos teiste
mineraalidega kaitseb ja tugevdab hambaemaili.
Fluoriid kaitseb hambaid mitmel viisil:
- vähendab suubakterite võimet toota happeid.
- tugevdab hambaemaili mineraalidega (remineralisatsioon) ja seega
vähendab demineralisatsiooni ohtu. - tugevdab hambaemaili hammaste lõikumise ajal
Fluor aitab hammastel end “ise parandada”
Fluoriid kiirendab mineraalide imendumist hambasse(remineralisatsiooni) ning suurendab vastupanuvõimet happerünnakutele, et ennetada mineraalide kadu (demineralisatsioon).
Iga kord kui me sööme ja joome toodavad suu bakterid happeid, mis hakkavad hävitama meie hammaste emaili. Kui söögikordade vahele jäävad vähemalt 3 tunnised pausid, siis suudab hambaemail süljes leiduvate mineraalide toel end uuesti tugevdada (seda protsessi nimetatakse remineralisatsiooniks) ja pidada vastu järgmisele happerünnakule ehk siis söögi- ja/või joogikorrale.
Kui söögi-joogikordade vahed on aga liiga lühikesed (sagedane näksimine ja/või magustatud jookide joomine söögikordade vahel) toimub hambaemaili pidev demineralisatsioon (mineraalide kadu hambaemailist), mille tulemuseks on hambamädanik ehk kaaries või hammaste erosioon.
DEMINERALISATSIOON
Söömise ajal lagundavad hambakatu bakterid toidus sisalduvaid süsivesikuid. Mikroobide tegevuse tulemusena suu keskkonna pH langeb ja suureneb demineralisatsioon ehk mineraalainete (kaltsiumi ja fluori aineosakeste) eraldumine hambaemailist.
Iga kord kui me sööme või joome toite, mis sisaldavad suhkrut ja tärklist langeb bakterite elutegevuse tulemusel meie suu pH tasakaal. Mida sagedamini söömine-joomine toimub, seda happelisem on meie suu keskkond ja seda suurem on oht hambakaariese tekkeks.
Demineralisatsioon tekib emaili pinna all. Email ja selle all asuv dentiin koosnevad paljudest mineraalikristallidest. Need kristallid lahustuvad happes kiiresti. Iga kord, kui me sööme, toodavad suus elavad bakterid happeid, mis toimivad hävitavalt meie hammaste mineraalstruktuurile. Mida kauem püsib happeline keskkond suus, seda kauem kaotavad meie hambad mineraale.
Esmane mineraalide kaotuse märk on hammaste pinnale tekkivad kriitjasvalged laigud. Mineraalide kaotuse tulemusel ei ole hambaemail enam nii tihe ja valgus murdub selle pindmistes kihtides. Selle tulemusena tunduvad hambad kriitjasvalged ning hambaemail ei ole enam monoliitne vaid poorne.
Kui happerünnakud püsivad sagedastena ja demineralisatsioon jätkub areneb kriitjasvalgest laigust karioosne laik, emaili pind ei ole enam sile vaid on muutunud karedaks, mis omakorda loob soodsa pinna bakterite kinnitumiseks. Valede toitumisharjumuste ja puuduliku suuhügieeni korral hambakudede hävinemine jätkub ja tulemusena kujuneb välja hambaauk.
REMINERALISATSIOON
Remineralisatsiooni käigus taastatakse mineraalide tasakaal hambaemailis.
Olulist rolli mängib siin sülg ja selle nn. puhverdusvõime.
Süljes sisaldub bikarbonaate, fosfaate ja peptiide mis neutraliseerivad bakterite poolt toodetud happeid. Tänu sülje nn. puhverdusvõimele tõuseb suus pH tase, luues nii võimaluse hammaste remineralisatsiooniks.
Sülg koosneb 99% osas veest, mis on rikastatud valkude, ensüümide ja ioonikomponentidega. Sülg sisaldab nii kaltsiumi, fosforit kui fluoriidi, mille kombiatsioon moodustab uue, fluoririkka kihi hammastele, et kaitsta neid uute happerünnakute eest.
Fluoriidi ülesandeks on ka nö. “meelitada” hamba pinnale kaltsiumi. Seega fluoriga hambapasta kasutamisel suurendame ja küllastame oma suus fluoriidide ladu ja loome seega soodsad alused hammaste remineralisatsioniks.
Kirjeldatud remineralisatsiooni ja demineralisatsiooni protsess on ehe näide hambakaariese protessist ja võimalusest hambasõbraliku hoolduse ja toitumisega hoida oma suutervist ja säravat naeratust.
Oluline on keskenduda kaariese ennetamisele, vähendades ohutegureid mis tekitavad demineralisatsiooni ja selle tulemusel hambaauke mis vajavad täidistega hamba ravimist. Rääkides õpilastega hambahaigustest on oluline selgitada neile et kaaries on hambavaenuliku tervisekäitumise tagajärg - eelkõige hambavaenulike toitumisharjumuste tagajärjel suhu kasvatatud “kurjade” bakterite poolt põhjustatud negatiivsest mineraaliainevahetusest tingitud hammaste lagunemine ja mädanemine.
