3.õppetükk: Hambasõbralik toitumine

2 juuli 2014

Hambasõbralik toitumine

Tervislik toit aitab meil kasvada, samuti ka säilitada meie suu ja hammaste tervist. Toitumisharjumused, sealhulgas ka toiduvalik mõjutavad otseselt meie hammaste tervist!

Suuhaiguste esinemissagedust suurendab magusate suupistete ja gaseeritud jookide sage tarbimine mis on kõrge just kooliealiste laste ja noorukite hulgas.

Hambasõbralik toit aitab hammastel püsida tugevatena. Oluline on teada, et hambaauke ehk kaariest saab hambasõbraliku toitumisega ennetada.

Söögiga peavad hambas saama piisavalt kaltsiumi, B-vitamiini, tsinki ja rauda.
Söögil on hammastele veel teinegi oluline mõju, nimelt “sunnib” see meid mäluma ning see on vajalik nii lõualuude normaalseks arenguks kui ka hammaste isepuhastusvõime parandamiseks. Kindlasti peavad söögilaual selleks olema juurviljad - näiteks kaalikas, kapsas ja porgand.

Valdav on arvamus, et vaid magusad maiustused on hammastele ohtlikud, kuid tegelikkuses leidub suhkrut pea igas söögis ja joogis. Nii et hammaste tervisest rääkides tuleb suhkrust mõelda “laiemalt” kui ainult harjumuspärane valge suhkur.

Aastaid on edastatud lihtsustatud sõnumit - “vältimaks hammaste lagunemist ära söö liiga palju suhkrut ja magusat toitu”. Tegelikult leidub kääritavaid süsivesikuid, mis meeldivad kurjadele suubakteritele aga enamustes toitudes.

Tänaseks on teada, et nagu maiustused ja kondiitritootedki põhjustavad hammaste demineralisatsiooni ka pasta, riis, kartulikrõpsud, puuviljad ja isegi leib. Uuringud on kinnitanud, et happerünnak pärast kääru pehmet leiba või peotäie kartulikrõpsude söömist on suurem ja kestab kauem kui peale paari lusika suhkru söömist!

Seega on õigem öelda, et hammaste tervis on seotud hoopis söögikordade sagedusega!

Suhkrud kuuluvad süsivesikute rühma ja neid esineb mitmes vormis:
• sahharoos (lauasuhkur),
• fruktoos (puuviljasuhkur) ja
• glükoos.

Süsivesikute hulka kuuluvad ka liitsüsivesikud nagu tärklis.

Oluline on piirata ka süsivesikute saamist magusainete kaudu. Suure suhkrusisaldusega on näiteks kommid, küpsised, saiakesed, hamburgerid ja karastusjoogid. Need sisaldavad küll palju kaloreid kuid vähe toitaineid, mida meie keha tegelikult vajab.

Puuviljades, piimas, jogurtis, leivas, teraviljas ja köögiviljas leidub samuti suhkrut ja tärklist, kuid need toidud sisaldav lisaks ka organismile olulisi vitamiine, mineraale ja kiudaineid.

Suus muutub suhkur mikroobide tegevuse tagajärjel happeks, mis kahjustab hambavaapa. Sülg aitab selliseid „happerünnakuid" küll neutraliseerida, kui aga toidu- ja joogirünnakud toimuvad sagedamini kui 3 tunniste vahedega ja nii pidevalt, siis ei piisa ka sülje toimest ehk puhverdusvõimest ning hammastesse tekibki auke.

Toidu omadused

Lisaks süsivesikute grupile, mida toit sisaldab, sõltub ka toidu nö. füüsikalistest omadustest selle mõju hammastele. Selline toit, mis hästi “kleepub” hammaste külge, võib soodustada enam hambahaiguste arengut - näiteks krõpsud, küpsised, jms.

Mida kauem on süsivesikuid sisaldav toit hammaste ümber, seda kauem saavat toota bakterid hapet ja seda suurem on hammaste demineraliseerumine.

Suhkrute tarbimisel tuleb meeles pidada, et erinevalt üldtervisest ei ole kaariese tekkes oluline mitte söödud suhkru kogus, vaid selle söömise sagedus ja aeg mille jooksul magusained on hammastega kokkupuutes.

Seetõttu on kõige ohtlikumad sagedased näksimised põhitoidukordade vahel, suhkruga „mullinätsud" ning maiustused, mida hoitakse kaua suus (näiteks pulgakommid).

Suhkruasendajad, mida leidub “suhkruvabadena” reklaamitavates toitudes, jookides ja nätsudes (nt. sorbitool, maltitool, aspartaam) on küll mikroobidele „toiduks" vähem sobivad, kuid kujutavad hammastele siiski ohtu.

Ksülitoolil on ainukesena omadus pidurdada mikroobide paljunemist. Seega - valige närimiseks võimalusel alati 100% ksülitooliga näts!

Lisaks aktiviseerib nätsu närimine süljenäärmete tööd, rohkem sülge aitab uhtuda nii toidujäänuseid hammaste ümbert kui ka rikastada hambaid mineraalainetega! Meenuta demineralisatsiooni-remineralisatsiooni köievedu!

Iga kord kui me sööme algab happerünnak, mis kestab olenevalt söödavast söögist minimaalselt umbes 20 minutit. Söögikordade vahel tuleb meie hammastele appi sülg, mis hakkab tõrjuma happerünnakut. Kui sülje tööd segatakse korduvate ja sagedaste suhkrurünnakutega ei ole ta aga võimeline oma tööd korralikult tegema ja tulemuseks ongi hammastes "haigutavad" hambaaugud.

Seega - hoidmaks oma hammaste tervist tuleb magusaid jooke ja tärkliserikkaid sööke tarvitada põhisöögikordade kõrval või nende lõpetuseks (magustoiduks).
Koos söömisega suurenev süljeeritus aitab ühest küljest uhtuda suust ära toidujäänuseid ja teisest küljest neutraliseerib happerünnakut.

Et aidata süljel teha oma tööd paremini, lõpeta iga söögikord 100% ksülitooli sisaldava nätsu või -tabletiga. Maiustused ja puuviljad lisa söögikordade juurde, mitte vahele. Nii käitud palju hambasõbralikumalt kui sageli päeva jooksul hambaid suhkruga "pommitades".

Selleks, et kaitsta oma hambaid:
• vali tervislik toit ja tarbi suupisteid mõõdukalt
• põhisöögikordade vahel ära söö suhkrut või tärklist sisaldavaid vahepalasid
• harja hambaid kaks korda päevas fluoriidi sisaldava hambapastaga
• näri 100% ksülitooliga nätsu peale igat söögikorda.

 

Hambasõbralikud toiduained

Hambasõbralikeks võib pidada neid toiduaineid mida kaariest põhjustavatel bakteritel on võimatu või keeruline oma ainevahetuses kasutada. Nendeks on vähese suhkrusisaldusega, süljeeritust stimuleeriv toit, mis aitab ka happerünnakut neutraliseerida, samuti hambapinnale mittekleepuvad toidud.

Süüa ja juu võib kõike, kui seda tehakse õigel ajal ja õiges koguses! Liialdamine võib ka nö. hambasõbraliku toiduaine meie hammaste vaenlaseks muuta! Vältimaks kaariest on oluline ka meeles pidada, et suhkrut sisaldavat toit peaks olema hammastega kontaktis võimalikult lühiaegselt.

Näiteks: magustatud jooki kõrrega imedes see hammastega praktiliselt kontakti ei satugi! Puu - ja juurviljade närimine on oluline ja lausa vajalik eriti lastele ja noortele, et arenevad lõualiigesed saaksid optimaalse koormuse, samuti stimuleerib intensiivne mälumine süljeeritust. Nende söömise sagedusega liialdades varitseb aga hambasõbralikkuse asemel hoopis hammaste erosioonioht!

Piimatooted võivad sisaldada küll piimasukhrut ehk laktoosi kuid selle kõrval ka nö. kaitsefaktoreid proteiine, rasva, fosfaate ja kaltsiumi moodustades nii hambasõbralikeima toiduainete rühma. Siia liigitub ka juust, mille mälumine ühelt poolt soodustab süljeeritust ning koostis neutraliseerib tõhusalt suu happelist keskkonda. Samuti pähklid, mis vähendavad tänu suurele kaltsiumi ja õli sisaldusele tuntavalt happerünnaku tugevust. Üleüldiselt võib öelda, et
saiakestes ja kookides leiduvaid süsivesikuid on hambakatu bakteritel hoopis lihtsam kasutada ja lagundada, kui näiteks rasvases kotletis leiduvas riivsaias.

Vaata ja kasuta

 

Erosioon ehk happekahjustus hammastel

Hammaste erosioon võib olla tingitud nii organismi sisestest kui ka välistest hapetest. Laste puhul on see enamasti siiki põhjustatud välistest teguritest ehk liigsagedastest karastusjookide ja mahlade tarbimisest.

Vastupidiselt hambakaariesele mida põhjustavad kurjade suubakterite poolt toodetavad jääkained on hammaste erosiooni teke tingitud vaid hapete mõjust. See sõna otseses mõttes lahustab ja sulatab hamba kaitsekihte emaili ja dentiini.

Nagu juba räägitud, on hammaste peamise kaitsja - sülje - ülesanne selles leiduva kaltsiumi, fosfori ja fluoriidi toimel neutraliseerida iga söögi-ja joogikorra järgselt suus tekkivat happelist keskkonda. Neist viimane - fluoriid - muudab hambad ka toitudes ja jookides sisalduvate hapete suhtes vastupidavamaks. Kui aga haperünnakud suus on liiga sagedased siis remineraliseerumist toimuda ei saa. Hamba kaitsekihid muutuvad õhemaks ja hambad tundlikumaks. Nimetatud ilmingud ongi esmased erosiooni tunnused.

Erosioonist ehk happekahjustusest on hambad ohustatud aastaringselt, seda võivad põhjustada kõik happelised toiduained ja joogid, mille pH-tase on üle 5,5! Õigemini - nende liiga sage tarbimine!

Suure happesisaldusega jookide hulka kuuluvad näiteks
• apelsini-, õuna- ja viinamarjamahl
• kohv (ph 2,3-3,3)
• must tee (ph 4,2)
• spordi- ja energiajoogid
• mitmed karastusjoogid
• mitmed ravimid ja suuveed.

Söökide/jookide ph väärtus ja nende mõju hammastele sõltub nendes leiduvatest süsivesikutest (monosahhariidid - glükoos ja fruktoos või disahhariidid maltoos ning sahharoos).

Erosiooni ohu vähendamiseks:
• vähendada happerünnakute sagedust ja raskusastet (juua mahlasid ja süüa puuvilju põhisöögikordade kõrvale ja “magustoiduna”. Janujook aga olgu alati puhas maitsestama vesi!
• mitte hoida happelisi jooke enne neelamist pikalt suus
• happelised joogid juua ära kiiresti, mitte lonksukaupa rüübates
• happe erodeeriva toime vähendamiseks kasutada joomisel joogikõrt
• lõpetada söögikord piimatoodete joomise ja/või juustu söömisega, et aidata neutraliseerida happerünnakut
• peale happelisi sööke/jooke ning ka ravimite võtmist loputada suud rohke puhta veega
• C- vitamiini tarbimisel eelista neelatavaid, mitte imemis- või lahustuvaid tablette



Vaata lisaks | 4.peatükk: Kuidas hoida suu tevist?
3.õppetükk: Hambasõbralik toitumine