Esimeses peatükis tutvutakse suu ja selle põhiliste ülesannetega ning suuõõne erinevate osade ja nende funktsioonidega. Alustatakse õpimapi “Minu suu” koostamist. Teoreetilise osa kinnistamisel on abiks töölehed.
SÖÖMINE ja JOOMINE
Söömine ja joomine on meile eluliselt vajalik. Selleks, et neelata toitu või vedelikku ja alustada seedimisprotsessi peab meie suu nõuetekohaselt toimima. Toit peab olema piisavalt peenestatud, et saaksime seda alla neelata ilma lämbumata ehk et see kurku kinni ei jääks.
Kuidas suu meid aitab, et see nii oleks?
- Esiteks, me kas hammustame või lõikame suuremast toidupalast sobiva suurusega tüki ja pistame selle suhu
- Seejärel meie huuled sulguvad, nii et toit püsib suus.
- Pärast toidu asetamist suhu algab seedimise esimene etapp.
Esiteks liigutab keel toitu ümber erinevate hammmaste, lõike- ja purihammaste abil peenestatakse toit väiksemaks ja allaneelamiseks sobilikuks.
Järgmises etapis toimub keele, põskede ja huulte abil toidu segunemine süljega (algab süsivesikute lõhustumine amülaasiga). Sülg muudab toidu libedaks ja neelatavaks. Kas teadsid, et ööpäevas tekib inimesel 1 - 1,5 liitrit leeliselist sülge?
Seejärel neelame toidu ja see liigub söögitoru mööda kõhtu, kus maos jätkub seedimine. Kogu selle protsessi vältel aitavad keelelihased ja -liigutused meil toitu liigutada ning suunata seda neelu poole.
MAITSETAJU
Teine funktsioon meie suul on pakkuda meile söömisel naudingut maitsete tundmise näol. Keele pealispind on kaetud pisikeste muhkudega, mida kutsutakse näsadeks. Keelel asuvad ka maitsmisretseptorid ehk maitsenäsad. Neli peamist liiki maitsenäsasid aitavad meil eristada magusat, soolast, haput ja mõru maitset.
NÄOILMED ja MIIMIKA
Näoilmed peegeldavad meie meeleolu ja nende abil on võimalik aimata mida teine inimene mõtleb, tunneb või öelda kavatseb. Suhtluse alustamine sõbraliku ja naeratava inimesega on kergem kui altkulmu ja kriipsuks surutud huultega inimesega.
Ilma suu ja selle erinevate osadeta ei oleks meil võimalik väljendada oma tundeid sõnadeta. Meie huuled, hambad, lõualuu, põsed ja näolihased mängivad olulist rolli luues näoga miimilisi väljendeid.
Inimese näo mõlemal poolel on 22 lihast; rohkem kui ühelgi teisel elusolendil. Nende abil oleme võimelised tegema hulgaliselt näoilmeid väljendamaks oma tundeid. Kõiki meie näolihaseid kontrollib näonärv - kraniaalnärv VII - mis paikneb ajus ja jaguneb kolmeks osaks. Need kolm osa omakorda kontrollivadki erinevaid näolihaseid.
Esimene osa närvist võimaldab meie silmades pisarate tekke ja suus sülje moodustamise.
Teine osa saadab ajju maitseaistinguid ja kolmas kontrollib näoilmeid nagu naeratamine, kulmude kortsutamine ja nina krimpsutamine. Infovahetus aju ja närvilõpmete vahel toimub väga kiiresti. Seetõttu oleme võimelised väga kiiresti muutma oma näoilmeid ja saame väljendada oma tundeid vajadusel ilma ühtki sõna üldse lausumata.
KÕNE
Me võime moodustada sõnu ja rääkida tänu suu erinevatele osadele, millel on kõigil täita seejuures kindel ülesanne. Häälepaelte ja hingamissüsteemi abil saame moodustada heli, mida nimetame kõneks ja reguleerida selle helitugevust.
Ilmselt kõige olulisem organ kõne moodustamisel on aga lihas, millele me sageli tähelepanu ei pööragi - keel.
Seda võib julgelt nimetada kõige ainulaadsemaks lihaseks inimese organismis.
Enamuse ajast on keel tegevusetult suus paigal. Vajalikul hetkel aga teeb ta kiireid ja erinevaid, kuid väga täpseid liigutusi tänu millele vormuvad üle meie huulte lausutavad sõnad. Söömise ja neelamise ajal on keele liikumine täiesti erinev kõne moodustamisel tehtavatest liigutustest.
Inimese keel ja sellega seotud närvid, hingamissüsteem, hambad ja huuled on palju mitmekülgsem kui teistel elusolenditel, võimaldades inimesel erinevalt teistest Maal elavatest liikidest rääkida.
