Rauavaegus aneemia

pilt

Kirjeldus

WHO järgi loetakse aneemia määramisel hemoglobiini piirväärtusi:
Lapsed ~ 110 g/l
Naised ~120 g/l
Rasedad ~ 110 g/l
Mehed ~ 130 g/l

Aneemia tüübid:
Mikrotsütaarne (erütrotsüütide keskmine maht alla 80 fl)
Normotsütaarne (erütrotsüütide keskmine maht alla 80-100 fl)
Makrotsütaarne (erütrotsüütide keskmine maht alla 100 fl)


Põhjused:
- Suurenenud vere kaotus,
- Vähenenud erütrotsüütide produktsioon
-Hemolüüs
– Krooniline verejooks
– Puudulik toitumine
– Malabsorptsioon (gluteenenteropaatia sagedasim).

Pildid

Rauavaegus aneemia
Rauavaegus aneemia

Etioloogia

Aneemia kolm põhigruppi tekkepõhjuse järgi on:
Posthemorraagilised
Vereloomehäiretest tingitud
Hemolüütilised

Diagnoos, sümptomid

Sümptomid
  • suunurgahaavandid (4)
  • kipitav keel (11)
  • kurguvalu (6)
  • suukuivus (10)
  • valulikkus söömisel (29)
  • halb maitse suus (12)
Diagnostika
– Suurema osa rauapuudusaneemiatest diagnoosib ja ravib üldarst. Kõige tähtsam on leida ja võimaluse korral kõrvaldada rauapuuduse põhjus. Kerge rauapuudusaneemia eristamine teistest aneemiatest laboratoorsete uuringute põhjal tekitab raskusi. Uuringud tuleks siiski ära teha enne ravi (ravikatse) alustamist.
– Kui aneemia põhiuuringud (Hgb, Hkr, MCV, settereaktsioon, Leuk, Retik) koos anamneesi ja kliiniliste uuringutega ei anna piisavalt kindlat rauapuudusaneemia “tõenäolist diagnoosi”, siis jätkatakse uuringuid. Järgmise astme uuringud (mikrotsütaarse aneemia põhjal) on suunatud sekundaarse aneemia välistamisele.
– Lihtsaim ja sageli kiireim lahendus saadakse siis, kui tehakse luuüdiuuring, mille hulka kuulub ka luuüdi rauavärvingu ja perifeerse vere äigepreparaadi uurimine.
– Teine lähenemisviis on piirduda seerumi rauaja transferriinisisalduse määramisega.
• fS-Fe-väärtus on madal ja fS-Transf-väärtus suurenenud. Praktiline on arvutada transferriini küllastatus rauaga: väärtus < 15% viitab rauapuudusele.
• Ebaselgetel juhtudel võib lisainformatsiooni anda seerumi ferritiini määramine. Ferritiini määramise probleemiks on asjaolu, et oleks tarvis normväärtusi eri haigusrühmadele. Sekundaarsete aneemiate korral väärtused sageli suurenevad, mistõttu ka normi piirides olev väärtus võib mõnel juhul viidata rauapuudusele.
Väärtus < 12 μg/l viitab siiski rauapuudusele kõigil juhtudel. Kui mingit põhihaigust ei esine, räägib väärtus > 100 μg/ l piisava ja väärtus < 50 μg/l puuduliku rauavaru poolt. Luuüdiuuring on põhjendatud kõikidel ebaselgetel juhtudel.

Põhjuse selgitamine
– Rauapuudusaneemia on sümptom, mille tagant tuleb otsida põhidiagnoosi.
– Fertiilses eas naistel on tõenäolisim põhjus rohke vereeritusega menses. Kui verejooksu anamnees jääb natukenegi ebaselgeks, siis on põhjendatud teha kaks korda väljaheite uuring peitverele ning positiivse tulemuse korral alustada seedetrakti uuringutega.
– Verejooksud, eelkõige gastrointestinaalsed (maohaavand, soole tuumor, ka hemorroidid), esinevad sageli. Rauapuuduse põhjust on kõikidelt meestelt ja nendelt naistelt, kelle aneemiat ei seleta menorraagia, mõttekas otsida seedetrakti uuringutega. Patsiendi vanuse ja anamneesi põhjal pannakse paika uuringute järjekord.
• Inimese hemoglobiini määramisel põhinev test on kõige tundlikum seedetrakti alumise osa verejooksu näitaja.
• Guajakkvärvimeetod on seedetrakti ülemise osa verejooksude puhul tundlikum, kuid nõuab eelnevat dieeti.
• Kõikide üle 50-aastaste jämesoole uurimine on põhjendatud (sigmoidoskoopia ja kolograafia). Kui patsiendi väljaheide on olnud must (meleena ) või esinevad selged haavandtõvele viitavad sümptomid, siis tehakse enne jämesoole uuringut siiski gastroskoopia. Väljaheite uuring peitverele ei ole vajalik, sest negatiivne tulemus ei välista jämesoole kasvajat aneemia põhjusena.
• Noorematele patsientidele tehakse kõigepealt gastroskoopia, eriti kui esinevad ülakõhuvaevused. Kui haigusnähud viitavad seedetrakti distaalosa haigusele või gastroskoopial aneemia põhjus ei selgu, siis maksab uurida jämesoolt (vähemalt sigmoidoskoopia).
– Toitumuslikud põhjused ja malabsorptsioon esinevad harvem.
• Gluteenenteropaatia diagnoos kinnitub gastroskoopial.

Sümptomid
Suu limaskest on tavaliselt kahvatu
 Krooniline verekaotus
 Ebaadekvaatne dieet
 Imendumise häire
 Menstruatsioon

Kliinilised nähud:
Suu kuivus,
lõhed suunurkades,
maitsetundlikkus häired ja põletustunne,
atrofeerunud papillidega sile, läikiv, kahvatu keel.
Glossiit, keel helepunane, eriti servad, söömise ajal valune.
Kerged traumad tekitavad erosioone.
Söögitoru muutuste tõttu tekivad raskused neelamisel.
Esineb angulaar heiliit ja küünte düstroofia.
Hamba kõvakudede muutused, eelkõige kaaries, lisaks emaili tuhmumine, haprus ja mõranemine
Edaspidi tekib suu limaskestale hüperkeratoos ja leukoplaakiasarnased muutused.
Võib tekkida kartsinoom.

Ravi

üldravi

– Ravi nurgakiviks on rauakaotuse põhjuste kõrvaldamine ja raua saamise tagamine normaalse dieedi alusel.
– Rauasubstitutsioon antakse peaaegu eranditult oraalselt. Sobiv igapäevane rauahulk on 100– 200 mg, jaotatuna 2–4 annuseks.
• Tugev rauapuudusaneemia reageerib ravile retikulotsütoosiga 5–10 päeva jooksul pärast ravi alustamist.
• Hgb ja MCV normaliseerumist on oodata 2–4 kuu jooksul.
– Rauavarude substitutsiooni jätkatakse pärasthemoglobiiniväärtuse normaliseerumist 2–3 kuud.
– Patsiendid, kelle aneemia ei parane rauapreparaatidega, tuleb saata uuringutele eriarsti juurde.

Viited

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2518/hambaarstilt_perearstile_materjalid.pdf
Üldarsti käsiraamat
Autor(id): Heidi Alenius, Markku Ellonen, Jukkapekka Jousimaa, Sirkka Keinänen-Kiukaanniemi, Ilkka Kunnamo, Marjukka Mäkela, Peter Nyberg, Pirkko Paakkari, Tom Petterson, Kaisu Pitkälä, Markku Saarelma, Matti Seppänene, Anu Toivanen ja Helena Varonen
Kirjastus: Medicina, 1999