Kristi küsis (15. aug 2017)
Olen 33-aastane ja oma elust 10a põdenud buliimiat, millega kaasnes peaaegu igapäevane oksendamine. Psühhiaatri ja pere abil olen viimased 5a olnud haigusest vaba. Küll aga tegid sellele eelnevad 10a igapäevast happega kokkupuutumist oma töö ja kõik minu hambad on erosiooni poolt kahjustatud. Auke, kaariest mul pole, aga iga kord hambaarstil kontrollis käies mainib arst ära, et hamba emailil on happekahjustused. Tagumistes hammastes on sügavad kraatrid, kuhu jäävad tüütult kinni toiduosakesed, eriti igasugused seemned jms. Ja esihammastel on ka igemepiiril sellised kollakad kulumisjäljed. Kõik need kohad on muidugi üsna tundlikud külmale, kuumale, magusale, hapule...
Olen lasnud oma arstil mõned neist sügavikest täidisega täita ja see on hetkel vist nagu tundlikuse küsimuse lahendanud. Samuti selle pisiosakeste kinnijäämise.
Minu küsimused on aga järgmised:
1) Kui oksendamist enam ei toimu ja suudangi ülejäänud eluks jääda buliimiavabaks, siis kas happekahjustused peatuvad siinkohal. Või on see selline asi, mis süveneb ikka edasi ja hullemaks, olenemata sellest, et põhjus on nüüdseks likvideeritud ja maohappega hambad enam kokku ei puutu?
2) Millist hambapastat/suuvett oleks kõige parem kasutada minu olukorras? Kas närimiskumm on pigem lubatud või keelatud?
3) Nendesse sügavikesse saab panna täidised. Kas esimestele hammastele oleks ka nendele kollakatele paljastunud laikudele mingi lahendus üldse?
4) Kas mullivesi on ka hammastele kahjulikum kui tavaline kraanivesi?
Aitäh.
Olen lasnud oma arstil mõned neist sügavikest täidisega täita ja see on hetkel vist nagu tundlikuse küsimuse lahendanud. Samuti selle pisiosakeste kinnijäämise.
Minu küsimused on aga järgmised:
1) Kui oksendamist enam ei toimu ja suudangi ülejäänud eluks jääda buliimiavabaks, siis kas happekahjustused peatuvad siinkohal. Või on see selline asi, mis süveneb ikka edasi ja hullemaks, olenemata sellest, et põhjus on nüüdseks likvideeritud ja maohappega hambad enam kokku ei puutu?
2) Millist hambapastat/suuvett oleks kõige parem kasutada minu olukorras? Kas närimiskumm on pigem lubatud või keelatud?
3) Nendesse sügavikesse saab panna täidised. Kas esimestele hammastele oleks ka nendele kollakatele paljastunud laikudele mingi lahendus üldse?
4) Kas mullivesi on ka hammastele kahjulikum kui tavaline kraanivesi?
Aitäh.
Terje Altosaar
vastas (2017-09-23 08:12)
Tere
Palju õnne suure saavutuse eest ja jõudu edaspidiseks.
Kui igapäevaselt enam oksendamist ei toimu siis hambakudede pindmine kahjustus ehk kulumine, mis on tekkinud keemiliste protsesside tagajärjel aeglustub. Hammaste kulumist tingib veel nt toitumine, maosisu tagasiheide, hammaste hõõrdumine. Toitumisest tingitud erosioon tekib happeliste jookide ja tsitrusviljade liigtarbimise tagajärjel. Kahjustus avaldub enamasti ülemiste esihammaste välimistel pindadel. Hammaste igemepoolsesse kolmandikku moodustuvad pindmised läikivad lohud. –
Maosisu tagasiheitest ehk regurgitatsioonist põhjustatud erosioon võib olla seotud nt refluks haigusest. Sel juhul kahjustuvad kõigepealt ülemiste hammaste sisemised pinnad. Hambakudede kadu ehk hammaste lühenemine, mis on tingitud tugevast hammaste üksteise vastu hõõrdumisest esineb nii füsioloogilist (normaalset, mittehaiguslikku) kui haiguslikku atritsiooni, mida tihti ei ole võimalik teineteisest kliiniliselt eristada.
Füsioloogilisel hammaste kulumisel kahjustuvad kõigepealt esihammaste lõikeservad, seejärel purihammaste mälumispinnad. Kulumise tagajärjel paljastunud hambaluu ehk dentiin on pruunika värvuse ja nõgusa kujuga ning ümbritsetud valge emailiservaga. Hammaste kulumisel ja lühenemisel kaob kontakt kõrvalhammaste vahel. Haiguslikku hammaste kulumist põhjustavad vale hambumus, hammastekiristus, hambastruktuuri ja hambakudede kahjustumine. Selle tagajärjel muutuvad hambad tundlikuks. Kergema kulumise korral saab lõikeservad taastada täidisega. Raskematel juhtudel taastatakse hambumuskõrgus proteetilise (asendava) raviga.
Suuhooldus toodetest on oluline kasutada hambapastat ja või suuvett mis sisaldab fluoriide. Hambapastas sisalduv fluoriid tugevdab hambavaapa ja hambad ei lagune nii kergesti happerünnaku tagajärjel. Oluline on, et fluoriidi toimeaeg oleks võimalikult pikk, kuid hambapesuks kuluv aeg ei ole selleks piisav. Seetõttu soovitatakse suur osa hambapastast peale õhtust hambapesu välja sülitada, aga suud mitte põhjalikult loputada. Fluoriidi sisaldab ka meie joogivesi, kuid Eestis on see piirkonniti erinev. Lõuna- ja Kagu-Eestis on vees vähe fluoriidi, kuid Lääne-Eestis jällegi liiga palju. Hambapasta suhu jätmisel või mitte jätmisel lähtutakse kasutatava joogivee F sisaldusest . Samas palun jälgige suukuivust. Kui tunnete kuiva suud eriti hommikul siis peab kasutama kunstsülge (nt Zendium geel). Janujoogiks sobib ainult vesi
Ikka jõudu
Terje Altosaar
Terje Altosaar, suuhügienist
Palju õnne suure saavutuse eest ja jõudu edaspidiseks.
Kui igapäevaselt enam oksendamist ei toimu siis hambakudede pindmine kahjustus ehk kulumine, mis on tekkinud keemiliste protsesside tagajärjel aeglustub. Hammaste kulumist tingib veel nt toitumine, maosisu tagasiheide, hammaste hõõrdumine. Toitumisest tingitud erosioon tekib happeliste jookide ja tsitrusviljade liigtarbimise tagajärjel. Kahjustus avaldub enamasti ülemiste esihammaste välimistel pindadel. Hammaste igemepoolsesse kolmandikku moodustuvad pindmised läikivad lohud. –
Maosisu tagasiheitest ehk regurgitatsioonist põhjustatud erosioon võib olla seotud nt refluks haigusest. Sel juhul kahjustuvad kõigepealt ülemiste hammaste sisemised pinnad. Hambakudede kadu ehk hammaste lühenemine, mis on tingitud tugevast hammaste üksteise vastu hõõrdumisest esineb nii füsioloogilist (normaalset, mittehaiguslikku) kui haiguslikku atritsiooni, mida tihti ei ole võimalik teineteisest kliiniliselt eristada.
Füsioloogilisel hammaste kulumisel kahjustuvad kõigepealt esihammaste lõikeservad, seejärel purihammaste mälumispinnad. Kulumise tagajärjel paljastunud hambaluu ehk dentiin on pruunika värvuse ja nõgusa kujuga ning ümbritsetud valge emailiservaga. Hammaste kulumisel ja lühenemisel kaob kontakt kõrvalhammaste vahel. Haiguslikku hammaste kulumist põhjustavad vale hambumus, hammastekiristus, hambastruktuuri ja hambakudede kahjustumine. Selle tagajärjel muutuvad hambad tundlikuks. Kergema kulumise korral saab lõikeservad taastada täidisega. Raskematel juhtudel taastatakse hambumuskõrgus proteetilise (asendava) raviga.
Suuhooldus toodetest on oluline kasutada hambapastat ja või suuvett mis sisaldab fluoriide. Hambapastas sisalduv fluoriid tugevdab hambavaapa ja hambad ei lagune nii kergesti happerünnaku tagajärjel. Oluline on, et fluoriidi toimeaeg oleks võimalikult pikk, kuid hambapesuks kuluv aeg ei ole selleks piisav. Seetõttu soovitatakse suur osa hambapastast peale õhtust hambapesu välja sülitada, aga suud mitte põhjalikult loputada. Fluoriidi sisaldab ka meie joogivesi, kuid Eestis on see piirkonniti erinev. Lõuna- ja Kagu-Eestis on vees vähe fluoriidi, kuid Lääne-Eestis jällegi liiga palju. Hambapasta suhu jätmisel või mitte jätmisel lähtutakse kasutatava joogivee F sisaldusest . Samas palun jälgige suukuivust. Kui tunnete kuiva suud eriti hommikul siis peab kasutama kunstsülge (nt Zendium geel). Janujoogiks sobib ainult vesi
Ikka jõudu
Terje Altosaar
Terje Altosaar, suuhügienist Lõpetanud 2003 Helsingin Ammattinkorkeakoulun Sdati, 1995.a Helsingin IV Terveydenhuolto Oppilaitos. Täiendused ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias jne. Töötanud suuhügienistina ja lektorina. Töötanud välja hambaarstiabide ja suuhügienistide kutseoskusnõuded. Hetkel töötab AS ODE Hambakliinik suuhügienistina. Projektimeeskonnas "Laste hammaste tervis"
Seotud asutustega:
·
Dukan & Korrovits Hambaravi
Kitsas 8, I korrus, Tartu, Tartumaa
·
ODE AS
Riia 11, Tartu, Tartumaa
