Laste hammaste tervis › Hambarobot › Suitsuvabad tubakatooted (Nuusktubakas ehk snuff, Huuletubakas ehk snus, Närimistubakas, Gutka, Beetel, Kreemjas nuusktubakas)

Suitsuvabad tubakatooted (Nuusktubakas ehk snuff, Huuletubakas ehk snus, Närimistubakas, Gutka, Beetel, Kreemjas nuusktubakas)

Diagnoos, sümptomid Järelkontroll Viited Pildid
Riskigrupid:
Kirjeldus
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) määratluse kohaselt on tervis täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte haiguste ja tervisehäirete puudumine. Nii üksikisiku kui kogu rahvastiku tervist mõjutavad mitmesugused tegurid. MTO 1980. aastate kontseptsiooni järgi mõjutab tervist kõige enam:
eluviis - inimese enda käitumine ja harjumused (50%)
elukeskkond (20%),
pärilikud eeldused (20%).
arstiabi korraldus ja kättesaadavus (10%)

19.juunil 2000.a. vastuvõetud tubakaseadus jõustus 1.jaanuaril 2001.a., millega kehtestati suitsetamise piirangud. Kuna igapäevasuitsetajate osatähtsus Eesti elanikkonna hulgas on suurenenud, teeb tubakaseadus suitsetamise sotsiaalselt keeruliseks ja mittesoovituks. Seoses sellega tekib oht, et sigarettide suitsetamisele hakatakse kahjutuks alternatiiviks pidama närimistubaka tarbimist.

Närimistubaka kasutus Euroopas on vähene va. Põhjamaades. Põhja Ameerikas on kasutajate arv kolmekordistunud ajavahemikus 1976-82. Vastavalt Rootsis ajavahemikus 1970-1992 tarbimine kasvas 92% (kasutajate hulka kuulub üle 900 000 inimese).

Närimistubaka tavalisteks kasutajateks on sportlased - inimesed kellel on raskendatud avalikult sigareti kasutus - ja noored. Närimistubakat kasutatakse enim peale lõunat, autot juhtides ning TV vaadates. Nuusktubaka tarbija keskmine vanus on 18-30 aastat, enam tarbijaid vanusegrupis 18-24 aastat. 1983 aasta aruandes järeldatakse, et noor põlvkond võib eelistada närimistubaka tarbimist sigarettidele ja tarbijate demograafiline koostis on nihkunud noortegruppide suunas.

Närimistubakas valmistatakse tubakataime lehtedest ja vartest jahvatatud massist. Ühe toote koostisest leidub erinevate tubakataime sorte. Tubakamassi lisatakse vett (40-60%), soolasid (NaCl, NaCO3), suhkur (1%), säilitus-, maitsestus- , niiskust säilitavaid aineid jne. Täpne informatsioon koostisest on tootmissaladus kuid teada on et närimistubakas sisaldab vähemalt 2500 eri kemikaali (millest suurem osa kuulub tubakataimedele). Närimistubaka koostisesse kuulub mürgiliste ja ärritavate ainetele lisaks karsinogeenseid aineid (alkaloidid, alkaanid, nitraadid, metalliühendid jne)

Suurem osa närimistubakatest sisaldavad 1% nikotiini. Närimistubakast imendub nikotiin verre aeglasemalt ning säilib veres kauem kui sigarettidest. Nikotiini imendumist mõjutab pH tase st. et aluselises keskkonnas nikotiin muutub mitteioniseeruvaks, millest tulenevalt kiireneb imendumine läbi limaskesta ning mõju kesknärvisüsteemile. Närimistubaka tootjad lisavad toodetesse soolasid (naatriumkarbonaat, kaltsiumkarbonaat) et tõsta toote pH taset reguleerimaks nikotiini doosi ja soodustada sõltuvuse tekkimist ja ülalpidamist. Põhjamaade närimistubaka pH on 8-9. Närimistubaka kasutajate nikotiini kogused on suured kuna suurem osa nikotiinist neelatakse alla ning päevane kasutusaeg võib isegi ulatuda 10 tunnini.

Närimistubakas kasutatavatest kemikaalidest 28 on karsinogeensed ja nendest tubakale spetsiifilisemad on nitrosamiinid.

Hambaravi personali üheks eesmärgiks on pöörata tähelepanu närimistubaka tarbimisest tulenevatele terviseprobleemidele. Närimistubakas sisalduv nikotiin põhjustab igemetes vereringe häirumise, mille tulemusena tekib igemepõletik. Igemepõletik kulgeb varjatult, sest puudub igemete veritsus. Tekib rohkesti hambakivi, mis tungib igeme alla ja hävitab hammaste kinnituskudesid. Tubakatarvitaja suulimaskest muutub paksemaks ja tekivad valged laigud, mis võivad olla kasvajaeelseks seisundiks. Tubaka tarvitamine on üks suuvähi riskitegureid. Arvan, et suuõõnes toimunud esmaste muutuste avastamine ja diagnoosimine ning ravi kuuluvad hambaarsti kohustuste hulka. Oluline oleks patsiendile selgitada ravi vajadust, teavitada ka kahjulike harjumuste (tubaka tarvitamine, alkohol) mõjust suuõõnele.

Alljärgnevalt leiad infot kuue peamise suitsuvaba tubakatoote kohta:
Nuusktubakas ehk snuff
Huuletubakas ehk snus
Närimistubakas
Gutka
Beetel
Kreemjas nuusktubakas


Nuusktubakas

On kindlaks tehtud, et nuusktubakas sisaldab 28 erinevat vähkitekitavat ainet. Nuusktubakas on tervisele kahjulik ning tekitab sõltuvust!

Snuff ehk nuusktubakas on pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. See sisaldab nikotiini (nagu ka sigaretid), mis on sõltuvust tekitav aine. Snuff on üldine termin, mis algselt viitas ainult kuivale nuusktubakale, mis oli peamiselt populaarne 18. sajandil. Seda kutsutakse tihti „Scotch snuff".

Nuusktubakaga on oht, et diilerite käest ostetud nuusktubakasse võib olla segatud teisi narkootilisi aineid, mida siis tarbitakse enese teadmata ja satutakse neist sõltuvusse. Lisaks kaasnevad nuusktubakaga järgmised terviseohud: nuusktubakas sisalduv nikotiin on mürgine aine, mis tekitab sõltuvust, ning suur annus nikotiini võib põhjustada hingamiskrampe, halvatust, surma. Nikotiin koormab südant, soodustab veresoonte lubjastumist, mis omakorda põhjustab vereringehäireid. Risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse, loob soodsa pinna vähi tekkeks, suureneb risk haigestuda suu-, neelu- ja kõhunäärmevähki. Lisaks eelnevale kahjustab nuusktubaka ninna tõmbamine nina limaskestasid. Arvatakse, et nuusktubakas tekitab sõltuvust veelgi kiiremini kui sigaretid. Nuusktubakaga satub vereringesse lühikese ajaga suur doos nikotiini.

Euroopa (kuiv) nuusktubakas, mis on mõeldud nö ninna nuuskimiseks. Snuff ei ole „nuuskamiseks", kuna ta ei tohiks pääseda ninna (nagu näiteks siinustesse, kurku või kopsu). Euroopa nuusktubakat on erinevaid: harilik, röstitud (väga kuiv), „ravimitega" (mentool, kamper, eukalüpt jne), lõhnastatud.

Ameerika niisutatud nuusktubakas on palju tugevam ja on mõeldud nö sissekastmiseks (dipping). Seda aetakse tihti segamini närimistubakaga, kuigi tegelikult on see teistsugune. Purgist võetakse näpuotsatäis tubakat ning see asetatakse alumise või ülemise huule ja hammaste ja igemete vahele ning lihtsalt hoitakse seal. Nikotiin imendub suus olles vereringesse. Osad kasutajad sülitavad aegajalt, kuna sellest tekkiv vedelik on nende jaoks allaneelamiseks halb ja ebameeldiv. Ameerika niisutatud nuusktubakat on nii „magusat" ja „soolast". Kuni 20. sajandi alguseni oli nuusktubaka „kastmine" populaarne USA lihttööliste seas. Tihti nimetatakse seda ka „snoose", mis tuleneb Skandinaavia sõnast snus. Nagu ka seda tähistav sõna, niisutatud nuusktubakas, pärineb samuti Skandinaaviast. Sarnaselt teistele suitsuvabadele tubakatoodetele, sisaldab ka see nikotiini, mis on sõltuvust tekitav aine. Ameerika niisutatud nuusktubakas võib näiteks põhjustada suuvähki, igemehaigusi ja hammaste lagunemist. See pole ohutu alternatiiv sigarettidele.

Huuletubakas

Huuletubakas ehk rootsi keeles snus on niisutatud pulbertubakas. See on kas lahtine, niiske pulber, mis vormitakse ise näppude vahel kuulikeseks või on see pakendatud teekotikeste valmistamisel kasutatud materjalile sarnasesse ümbrisesse. Selline pakendamisviis lihtsustab huuletubaka tarvitamist.

Huuletubaka kuulike või kotike asetatakse ülahuule ja igeme vahele imenduma ning hoitakse seal ilma närimata mõnest minutist kuni mitme tunnini, olenevalt maitsest. Kestva kontakti tõttu moodustub sülje ja tubaka segu (nn tubakamahl), mis kas sülitatakse välja, hoitakse suus või neelatakse alla.

Huuletubakas sisaldab sõltuvust tekitavat nikotiini, ligi 2000 keemilist ühendit ja 28 vähki tekitavat ainet. Nikotiini võib huuletubakas olla rohkemgi kui sigaretis. Et huuletubaka tarvitamisest saadav nikotiinitase on organismis kestvam ja ühtlasem, tekitab see tugevamat sõltuvust kui suitsetamine.

Huuletubakat toodetakse ja tarbitakse peamiselt Rootsis, ka Norras. Selle müük on keelatud Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud Rootsis, kellele anti erand 1994. aastal, kuna see on osa Rootsi rahvuslikust pärandist.

Kuigi Eestis ei või alla 18-aastased huuletubakat omada ja kasutada, saab seda alaealiste endi sõnul siiski kergesti kätte. Noored ei hinda küll huuletubaka kasutamist kõige meeldivamaks kogemuseks, sest selle tarvitamisest hakkavad silmad punetama, nina kipitama ning suhu tekib ebameeldiv maitse, kuid sellest hoolimata kogub huuletubakas kiirelt populaarsust.
Miks tarvitatakse huuletubakat?

Uuringute andmetel tunnetavad huuletubaka tarvitajad, et neil on rohkem energiat, nad on lõõgastunud, parema kontsentratsioonivõimega. Poisid tunnetavad end enam mehelikuna, tüdrukud aga tunnetavad huuletubakat hea lõõgastusvahendina, halva tuju ja ärritatavuse peletajana.

Kuna huuletubaka tarvitamisel ei eraldu suitsu ning see ei jäta ebameeldivat lõhna, arvatakse, et sellel on võrreldes suitsetamisega rida „eeliseid". Suitsetaja suitsetab väljas vihma ja külma käes, lõhnab tubaka järele. Seevastu huuletubakat saab põske pista ka tunni ajal ja kirbet lõhna tunneb vaid väga lähedalt. Huuletubaka „diskreetsus" tagab väiksema tõenäosuse „vahele jääda".
Huuletubaka mõjud tervisele
Kolmel neljast huuletubaka tarvitajast esineb suuõõne kahjustusi.

Huuletubakas tekitab igemehaigusi ja -põletikke, hammaste lagunemist ning hävitab hammaste kinnituskudesid kuni hammaste väljalangemiseni. Pideval huuletubaka tarvitajal on hambad ühtlaselt kollakad-pruunid või isegi mustad ja kaetud katuga. Tekib halb hingeõhk.
Huuletubakas võib põhjustada vähkkasvajaid.

Huuletubakas ei saasta küll ümbritsevat keskkonda tubakasuitsuga ja on kõrvalolevatele inimestele ohutu, kuid selle tarvitamine ei jäta puutumata ühtegi organit. Kestvam kontakt tubakakeemiaga suuõõnes on tõsine oht huule-, keele-, põse-, kõri- ja neeluvähi tekkeks. Juhul kui tubakamahl alla neelatakse, on ohustatud ka söögitoru ja kõhunääre.
Huuletubaka tarvitamine tõstab südameataki ja insuldi riski.

Huuletubakat tarvitades tõuseb ateroskleroosi ehk arterite umbumise risk. Arteri rabedale siseseinale kinnitunud aterosklerootiline naast ahendab arteri valendikku ja takistab oluliselt verevoolu. Arteri valendiku oluline ahenemine või täielik sulgumine võib põhjustada aga südameatakki või insulti. Huuletubaka tarvitamine kahjustab ka kesknärvisüsteemi, kutsudes esile uimastava toime ja ärevushäireid, tähelepanu- ning keskendumisraskusi.
Huuletubakas tõstab 2. tüübi diabeedi riski.
Rasedusaegne huuletubaka tarvitamine tõstab tüsistuste ja enneaegse sünnituse riski.

Müüdid huuletubakast
Huuletubakas on ohutum kui sigaretid

Üheks põhjuseks, miks noored huuletubakat tarvitavad, on usk, et see ei ole nii kahjulik kui suitsetamine. Nende endi hinnangul pole tegemist millegi halva, vaid süütu asjaga, mis uimastab ja mõnusalt lõõgastab. Levib uskumus, et huuletubakas ei põhjusta kopsuvähki, võhm ei kao jne.

Tegelikult, nii nagu suitsetamine, tekitab ka huuletubaka tarvitamine tõsiseid terviseriske ja viib nikotiinisõltuvuseni. Nikotiini hulk huuletubakas on kas võrdne või kõrgem sigarettide omast, olenevalt kasutamise sagedusest ja imendumiskiirusest suu limanahalt verre.

Kuna huuletubakat ei suitsetata, siis tekib vähem nitrosoamiine ja paljusid teisi vähkitekitavaid aineid, mis üldjuhul tubakasuitsuga seoses tekivad. Samas on huuletubaka tarvitamisviisi tõttu nikotiinitase organismis kestvam ja ühtlasem ning nikotiinidooside omastatavus suurem.
Huuletubakas on hea alternatiiv suitsetamisele või suitsetamisest loobumisel

See seisukoht ei vasta tõele, sest huuletubaka tarvitamisel kujuneb nikotiinisõltuvus välja veelgi kiiremini ja tugevamini kui suitsetamisel. Võrreldes suitsetamisega on huuletubaka tarvitamisel risk jääda nikotiinist sõltuvusse 2–4 korda suurem. Huuletubakast loobumise järgselt võib inimene hakata suitsetama sigarette oluliselt suuremas koguses, kui ta tegi seda enne huuletubaka tarvitamisega alustamist.

Mida nooremana alustada huuletubaka tarvitamisega, seda kiiremini ja tugevamini kujuneb välja nikotiinisõltuvus ning seda raskem on loobuda selle tarvitamisest.
Huuletubakat tarvitavad täiskasvanud mehed

Tõde on, et just teismelised ja noored tarvitavad suitsuvabu tubakatooteid teistest eagruppidest rohkem.

Nagu kõikide tubakatoodete, on ka huuletubaka puhul kõige lihtsam neist hoiduda, sest lisaks tervistkahjustavale toimele tekitavad nad ka sõltuvust ja neist on hiljem väga raske loobuda.
Närimistubakas

Närimine on üks vanimaid tubakalehtede tarbimise viise. Närimistubakas valmistatakse tubakataime lehtedest ja vartest jahvatatud massist. Ühe toote koostisest leidub erinevaid tubakataime sorte. Tubakamassi lisatakse vett (40-60%), soolasid (NaCl, NaCO3), suhkrut (1%), säilitus-, maitsestus-, niiskust säilitavaid aineid jne. Täpne informatsioon koostisest on tootmissaladus, kuid teada on, et närimistubakas sisaldab vähemalt 2500 eri kemikaali (millest suurem osa kuulub tubakataimedele). Närimistubaka koostisesse kuuluvad lisaks mürgistele ja ärritavatele ainetele ka vähkitekitavad ained (alkaloidid, alkaanid, nitraadid, metalliühendid jne). Suurem osa närimistubakatest sisaldavad 1% nikotiini.

Närimistubaka kasutajateks on tihti sportlased - inimesed kellel on raskendatud avalikult sigareti kasutus - ja noored. Närimistubakat kasutatakse enim peale lõunat, autot juhtides ning televiisorit vaadates. Närimistubaka tarbija keskmine vanus on 18-30 aastat, enam tarbijaid on vanusegrupis 18-24 aastat. Maailma Terviseorganisatsiooni 1983. aasta aruandes järeldatakse, et noor põlvkond võib eelistada närimistubaka tarbimist sigarettidele ja tarbijate demograafiline koostis on nihkunud noortegruppide suunas.

Närimistubakas sisalduv nikotiin põhjustab igemetes vereringe häirumise, mille tulemusena tekib igemepõletik. Närimistubakas on maitsestatud tubakatoode. Maitsestamiseks lisatakse peamiselt puuviljade vesileotisi, mett, siirupit, vürtse või rummi. Tubaka närimine, ürgne Ameerika põlisrahvaste tava, on Euroopasse levinud eeskätt meremeeste kaudu. Närimistubaka kasutajate nikotiinikogused on suured, kuna suurem osa nikotiinist neelatakse alla ning päevane kasutusaeg võib isegi ulatuda 10 tunnini.
Gutka

Gutka on tubakatoode, mida toodetakse ja kasutatakse peamiselt Indias. See sisaldab magusaineid, toiduvärve ja ka segatud maitseaineid, et peita tubaka mõru maitset. Kasutatakse seda pidevalt närides, kui selle mahla üldjuhul allaneelamata, sülitades selle välja. Miljonid täiskasvanud tarbivad gutkat, kuid seda turustatakse Indias ka lastele. Sarnaselt Ameerika närimistubakaga põhjustab ta suuvähki ja teisi tõsiseid negatiivsed tervisemõjusid. Gutka tarbimine algab Indias tihti väga noores eas ning lapsed peavad seda tihti mingiks kommi liigiks. Vähisümptomid ilmnevad tihti juba keskkooli või kolledžiajaks. 1. augustil 2002. aastal astus Maharashtra osariik Indias ebatavalise sammu ja kehtestas viie aastase gutka (kui potentsiaalselt ohtliku toiduaine) tarbimise keelu, kuid aktiivne must turg siiski jätkab.
Beetel

Beetel on aine, mida laialdaselt tarvitatakse Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Lääne-Okeaanias, kohati Aafrika idarannikulgi. India linnade tänavail on beetelimüüja sama tavaline, kui meil jäätisemüüja. Beetel seatakse kokku ostja silma all. Kõigepealt võetakse mõned beetelipipra lehed, mis on nopitud varahommikul ja säilitatud märja riide sees. Lehed asetatakse üksteisele, vahele ja peale määritakse lubjapiima, mis lagundab lehe kudesid ja vabastab eeterlikke õlisid. Vahel võetakse vaid üks leht. Lehe peale pannakse tähtsaima koostisosana röstitud, vahel ka keedetud areekapähkli (ehk beetlipähkli) seib, see sisaldab parkaineid ja alkaloide, peamise toimeainena alkaloid arekoliini, mis mõjub narkootikumina, mõjustab eriti närvisüsteemi ning reguleerib ka veresoonte laienemist ja ahenemist. Ostja soovil lisatakse veel tubakat, gambiiri (parkaine), beetliakaatsia parkainet katehhut või mõnd muud ekstrakti, ainet või võiet. Ka beetlipipraõied kuuluvad beetli koostisse. Leht koos täiteainega rullitakse kokku. Närimisel on beetel põletavamaitseline, kutsub esile süljeerituse, värvib sülje ja igemed punaseks. Närimisjääki ei neelata alla. Sagedasel kasutamisel põhjustab lubi hambakivi teket, hambad muutuvad mustaks. Kagu-Aasia saarte paljudes suguharudes peeti varem musti hambaid ihaldusväärseks, sest need olid jõukuse tunnuseks.
Kreemjas nuusktubakas

Kreemjas nuusktubakas on tubakapasta, mis koosneb tubakast, nelgiõlist, glütseriinist, piparmündist, mentoolist ja kampolist ning seda müüakse hambapastatuubides. Seda turustatakse kui hambapastat ning seda kasutatakse tihti hammaste puhastamiseks. Selle tootja soovitab pastat enne harjamist hoida suus.
Pildid
  • Suitsuvabad tubakatooted (Nuusktubakas ehk snuff,  Huuletubakas ehk snus,  Närimistubakas,  Gutka,   Beetel,   Kreemjas nuusktubakas)
    Suitsuvabad …
  • Kaaries ja Igemepõletik
    Kaaries ja …
  • leukoplaakia
    leukoplaakia
  • Närimistubakatarvitaja suulimaskest muutub paksemaks ja tekivad valged laigud, mis võivad olla kas
    [...] …
  • Suitsuvabad tubakatooted (Nuusktubakas ehk snuff,  Huuletubakas ehk snus,  Närimistubakas,  Gutka,   Beetel,   Kreemjas nuusktubakas)
    Suitsuvabad …
  • Suitsuvabad tubakatooted (Nuusktubakas ehk snuff,  Huuletubakas ehk snus,  Närimistubakas,  Gutka,   Beetel,   Kreemjas nuusktubakas)
    Suitsuvabad …
  • Rick Bender peale suuvähi ravi
    Rick Bender …
  • kiirelt arenev turg. Uued tooted pastillid
    kiirelt arenev …
  • Uued tooted e. ribad
    Uued tooted e. …
  • Gruen Von Behrens
    Gruen Von …
  • Erythroplakia
    Erythroplakia
  • Erythroplakia
    Erythroplakia
Diagnoos, sümptomid Info
SümptomidVisuaalsed sümptomid:
hambakaela V-defekt (2)
igemed veritsevad (19)
igemed punetavad (21)
igemetel on valged laigud (4)
hambas on auk info (9)
igemed on tursunud/vohavad (17)
igemepiir on taandunud info (3)
limaskesta pindmine söövitus (6)
igemealune hambakivi info (4)
igemed on tumepunased (10)
Tunnetuslikud sümptomid:
hambakaela tundlikkus (2)
Muud (heli, lõhn jm) sümptomid:
halb hingeõhk / suu haiseb (12)
Närimistubakas soodustab koronaararterite ja perfeersete veresoonte kahjustusi, haavandtõbe ja toimib toksiliselt lootele.
Peamiselt põhjustab närimistubakas nikotiinisõltuvust, nagu ka suitsetamine. See seob tarvitaja tubakaga ja vaid üksikud võivad püsida juhutarvitajatena. Närimistubaka proovija ei tea ette, kas satub tugevasse sõltuvusse või kuulub ta sellesse vähemusse, kes pääseb vähe kergemini. Sõltuvusse kuulub tolerantne kasv: tarvitaja vajab üha suuremaid annuseid.

Juba 1761 avaldati John Hilli uurimustöö närimistubaka seosest vähi tekkega. Viimaste aastakümnete ajal on teostatud palju erinevaid rahvusvahelisi uurimustöid teemal närimistubakas ja vähi seos. Tulemused on olnud vastuolulised, kuigi ollakse samal arvamusel, et mõjutavateks teguriteks on närimistubakas esinev nitrosamiin (toodetes on aastate jooksul hakatud vähendama nende hulka tootmismeetodeid muutes), kasutajast ja kasutusharjumustest.

Veenvaim põhjuslik seos on suuõõne vähil. On tõestatud närimistubaka neelu-, kurgu-, söögitoru-, eesnäärme- ja kuseteede vähi riski tõstev toime. Paljude kliiniliste jälgimiste, epidemioloogiliste ja kliiniliste uuringute käigus on näidatud suulimaskesta vähieelsete seisundite seost närimistubaka kasutamisega. Neist olulisim on leukoplaakia, selle düsplaasia ja malignisatsioon.
Järelkontroll Info
Harjumus ja sõltuvus

Inimese narkootilist sõltuvust iseloomustab püüe kasutada-tarbida sõltuvust põhjustanud ainet, selle toime tõttu kesknärvisüsteemile. Püüd ainet saada muutub domineerivaks. Psüühilise sõltuvuse aste võib olla erinev aine tolerantsuse ja füsioloogilise sõltuvuse tekketa. Mõned närimistubaka tarbijad ei ole võimelised loobuma enda harjumusest teades oma tervisehäire põhjust. Seega on närimistubaka tarbimine üks narkomaania vorme. Närimistubakas ja tubakasuitsus sisalduv nikotiin on sõltuvust põhjustav aine. Närimistubakas sisaldab nikotiini 10-20 mg 1 grammis tubakas ja rohkesti muid kahjulikke aineid

Närimistubakas põhjustab mõnede uurimuste kohaselt veelgi kiiremini ja veelgi tugevama sõltuvuse kui sigaretid. Närimistubakast saab keskmiselt suurema nikotiiniannuse kui sigarettidest ja see säilib veres kauem. Närimistubakast tarvitaja hoiab üldiselt tubakat suus märgatavalt pikemat aega kui suitsetaja suitsetab.

Raskem sõltuvus on neil, kes kasutavad nii närimistubakas kui ka suitsetavad. Noori viib närimistubaka kasutamine tihti suitsetamiseni. 16 aastaste Rootsi poiste hulgast, kes tarvitavad närimistubakat 2/3 ka suitsetab. Ameerika uurimuste järgi närimistubakat kasutavatel poistel oli 4 kordne risk hakata suitsetama. Suitsetajad aga seevastu ei hakanud närimistubakat tarvitama.

Närimistubakas ei ole ohutu aseaine suitsetamisele ega sobiv abivahend selle lõpetamiseks. Suus hoitav tubakas on väga erinev erinevates maades. Mõnedes Aasia ja Aafrika maades kasutatakse tubaka segu, mis väga tugevalt põhjustab vähki, sealt arengumaadesse siirdujad toovad tavad kaasa ka järgnevale põlvkonnale.

Mõned Rootsi uurijad toovad tugevalt esile, et rootsi närimistubakas ei ole vähki tekitav. Ometi see põhjustab muutusi suus ja hammastes ning tõstab vererõhku. Kõik seda terviseprobleemi kindlasti veel ei tunneta. Ennekõike on see sõltuvust põhjustav ja võib avada tee ohtlikumale tubakasegule.

Reeglina on närimistubaka tarbimine enamlevinud valge rassi noorukitel. On ilmnenud rida faktoreid, mis võivad motiveerida laste ja noorukite närimistubaka tarbimist. Seaduspärane on:
eakaaslaste gruppide ja pereliikmete mõju
lapsed ja noorukid on vähem informeeritud närimistubaka kahjulikust mõjust tervisele ja võivad pidada närimistubakat kahjutuks alternatiiviks sigarettide suitsetamisele
mõne noore inimese närimistubaka kasutamine võib olla omapäraseks protestiks ja väljakutsuva käitumise ilminguks nagu alkoholi, sigarettide ja narkootikumide tarbimine

Potentsiaalseks ohuks on harjumuse ja sõltuvuse kujunemine. Isegi väga noored närimistubaka tarbijad alluvad olulisele nikotiini toimele, mistõttu võivad kergesti sattuda sõltuvusse. Närimistubaka kasutuse sagedus ja intensiivsus kasvab koos eaga. On kindlaks tehtud närimistubaka seos aastate pikkuse, päevas minutite arvu ja nikotiini tasemega uriinis näitamaks tolerantsuse ja sõltuvuse kujunemist.
Vaata lisaks

Tagasi
Hambaroboti
avalehele »
ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20