Laste hammaste tervis › Hambarobot › Lapse stomatiit

Lapse stomatiit

Ravi Viited Pildid
Riskigrupid:
Kirjeldus
Tekitajad ja kliiniline pilt
Gingivostomatiit
– Tekitaja herpes simplex-viirus
– Primaarinfektsioon, mille üldnähtudeks on palavik, halb enesetunne ja peavalu.
– Herpeseville leidub põskede limaskestal, huultel ja keelel, sageli lõhkevad need kiiresti ja jätavad väikese erosiooni.
– Igemed on punetavad, tursunud ja sageli veritsevad.
-Suu on väga valulik ning laps keeldub toidust.
– Paraneb iseenesest, palavik langeb 4 päeva pärast ning villid hakkavad kaduma peatselt selle järel.

Herpangiin
– Tekitaja coxsackie-viirus
– Villid suu tagaosas, suulael, tonsillide ümbruses ja neelu tagaseinal.
– Villid lõhkevad kiiresti nagu herpese puhulgi.
Üldnähud: palavik, suu tundub valulik, laps ei söö.

“Suu- ja sõratõbi”, (hand and mouth disease)
– Coxsackie-viiruse poolt põhjustatud haigus, kus ville leidub lisaks suule ka kätel ja jalgadel.
– Raskendav on vahel see, et kahjustused suus ja nahal ei esine üheaegselt.
– Ka teised enteroviirused võivad põhjustada ville suus ning nahal.
– Erinevalt herpesest on gingiviiti enteroviirusinfektsiooni korral harva.
– Haigust esineb sagedamini hilissuvel.

Stomatitis aphtosa
– Suu limaskestal retsidiveeruvad valulikud haavandid.
– Etioloogia on ebaselge. Haavanditest on isoleeritud

Streptococcus sanguins bakterite L-vorme,
mille osa haiguse tekitajana on siiski ebaselge.
– On ka arvamusi, et tegemist on autoimmuunhaigusega.
– Tavaliselt on suus 1–5 haavandit, mis on vägavalulikud.
– Haavandile ei eelne villide staadiumi nagu herpesega, teiseks erinevuseks on üldnähtude puudumine.
Pildid
  • Vesikulaarne stomatiit ehk käsi, suu-ja sõrataud suus
    Vesikulaarne stomatiit …
  • Herpes simplex
    Herpes simplex
  • Herpangiin
    Herpangiin
  • Stomatitis aphtosa
    Stomatitis aphtosa
Ravi Info
Ravi
– Haiglaravi on vajalik siis, kui viirusstomatiit kulgeb pikaldaselt ja lapse vedelikubilanss häirub.
– Suu loputamine Xylocain®-lahusega enne sööki tagab tavaliselt piisava vedeliku ja energia saamise.
– Ühekordne annus 5–15 ml on turvaline, ka siis, kui laps neelabki vedelikku.
– Atsükloviiri toime kohta on vähe andmeid ja ravim on kallis, mistõttu seda ei soovitata.
– Aftoosse stomatiidi raviks anesteseeriv salv või lahus.

Suuhooldus

Aftamed®geel hüaluroonhappe erivorm on üks asendamatuid looduslikke komponente suu limaskestas. Kuna lahus kinnitub suurepäraselt limaskestadele, jääb kahjustustele kaitsev kattekiht, mis vaigistab valu otsekohe. Pikema aja jooksul eralduv hüaluroonhape rahustab ja uuendab kahjustunud kudesid ning haavandid paranevad seetõttu kiiremini.

Toitumine
•Igapäevased 5–6 söögikorda ja vaheeinet peaksid igaüks sisaldama ka närimist nõudvaid toiduaineid. Iga söögikorra lõpuks tuleks süüa juurvilja, pähkleid või juustu, mis neutraliseerivad suu happelist keskkonda. Kasulik on pärast sööki suud veega loputada
•Söögikordade vahel ei tohi tarvitada hapusid mahlu ja puuvilju ega tavalist suhkrut sisaldavaid toiduaineid.
•Janu joogiks on vesi. Vesi ja mineraalvesi on hammastele ohutud.

Tehissülg ja suukuivust vähendavad geelid
•Tehissüljed leevendavad patsientide vaevusi pikemaks ajaks kui mitmesugused joogid. Vajadusel võib neid kasutada pidevalt.
•Tehissülge võib valmistada retsepti alusel apteegis, kuid saadaval on ka mitmed tehases valmistatud tehissüljed.
•Tehissülje asemel võib suu limaskestale määrida antimikroobset geeli (Oralbalance®).

Suuhügieen
•Hambaid tuleb igal hommikul ja õhtul põhjalikult pesta pehme hambaharjaga või elektrihambaharjaga. Unustada ei tohi hambavahesid.
•Lisaks fluori sisaldavale hambapastale on kasulik tarvitada ka mõnd lokaalset vahendit, eriti fluori sisaldavaid imemistablette või närimiskummi. Kaaries riskirühma patsientidele igapäevased suuloputused 0,05% NaF-lahusega.
•Vältida tuleb alkoholi sisaldavat suuvett.
•käima hambaarsti vastuvõtul tavalisest sagedamini, iga 3–6 kuu järel.
•Kuiva suu hambapasta sisaldab kolme süljeensüümi - laktoperoksüdaas, glükoosoksüdaas ja lüsosüüm - tõstmaks ja asendamaks sülje enda kaitseomadusi (Biotene hambapasta)

Raskendatud suuhügieeni korral määratakse paranemisperioodiks patsiendile 0,12% kloorheksidiinilahusega suuloputused. CHX seostub hamba-, igeme- ja bakteripinnal olevate anioonidega Mõju avaldub 12-18 tunni jooksul. Kloorheksidiini kasutatakse antiseptikuna igemehaiguste ravil ja ennetuses (tavaliselt 0,12 - 0,2% lahus) Kloorheksidiin põhjustab juba ravi alguses maitsmisaistingute muutuse ning hammaste ja limaskestade värvumise. Mõlemad kaebused taanduvad kiirelt ravikuuri lõpetamise järgselt.
- ei kasutata raseduse ja rinnaga toitmise ajal,
- Kloorheksidiin võib põhjustada ka allergilisi reaktsioone.
- Piimatoodete ja geeli kasutamise vahel peab olema vähemalt üks tund, sest piima kaltsiumi nõrgendab kloorheksidiinin efektiivsust.
- Fluoriidi sisaldava hambapasta ja klooriheksidiinisuuvee kasutamise vahel peab olema paar tundi, sest naatriumlaurüülsulfaat kahjustab kloorheksidiini mõju.

Limaskesta ärrituse ja haavanditele võib kasutada:
Antimikroobset niisutavat suu geeli (BIOXTRA, BIOTENE ORAL BALANCE -GEEL jne )
•kaitseb kuivi ja tundlikke suu limaskestasid ja igemeid.
•Toode sisaldab ensüüme, Aloe verat ja ksülitooli ( ei sisalda gluteeni, nii et see sobib ka tsöliaakiat põdevatele.)
•Sobib kui on vähenenud süljeeritus ja aftid
•.manustatakse 2-3 korda päevas keele ja kantakse suus laiali,
•Osa-või totaalproteesid kasutav isik kannab geeli proteesi siseküljele.

Antibakteriaalne klooriheksidiinigeeli
•neile kellel sülje Mutans-streptokokkitase on väga kõrge
•ei kasutata raseduse ja rinnaga toitmise ajal,
•Kloorheksidiin võib põhjustada ka allergilisi reaktsioone.
•Piimatoodete ja geeli kasutamise vahel peab olema vähemalt üks tund, sest piima kaltsiumi nõrgendab kloorheksidiinin efektiivsust.
•Fluoriidi sisaldava hambapasta ja klooriheksidiinigeelin kasutamise vahel peab olema paar tundi, sest naatriumlaurüülsulfaat kahjustab kloorheksidiini mõju.
•kloorheksidiingeeli kuuri ajal pestakse hambad hambapastata.
Viited
http://medicina.bestit.ee/bw_client_files/medicina/public/pdf_book_chapters/19_28-33.pdf#page=30

Tagasi
Hambaroboti
avalehele »
ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20