Laste hammaste tervis › Hambarobot › Downi sündroom

Downi sündroom

Diagnoos, sümptomid Ravi Järelkontroll Viited Pildid
Riskigrupid:
Kirjeldus
Kaasasündinud geneetiliselt määratud haigus, mis avaldub arengupeetuse ja mitmete väärarenditena. Tekkepõhjust ei teata. Häire tekib munaraku või spermatosoidi moodustumisel. Kromosoomide jagunemisel ilmneb viga ja loode areneb algest, millel on üks kromosoom rohkem kui tavaliselt.

Tervel inimesel on igas rakus 46 komosoomi, mis koosnevad pärilikkuseainest, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Inimese komosoomid jagunevad 23 paariks. Paaris on kromosoomid täpselt ühesugused. Erandiks on ainult üks kromosoomipaar ehk sugukromosoomid. Kui tavaliselt on igal inimesel 2 sarnast 21. kromosoomi, siis Downi sündroomiga lastel on neid 3. Vale jagunemise ehk Downi sündroomi risk suureneb ema vanusega, kuid 80% selle haigusega lastest sünnib siiski emadel vanusega alla 35 eluaastat.

Downi sündroom on kaasasündinud 21.kromosoomi trisoomia, mille esinemissagedus on 1:700 (0, 15%) elusalt sündinud lapse kohta. Tüdrukud ja poisid haigestuvad võrdse sagedusega. Risk saada Downi sündroomiga last
tõuseb ema vanuse kasvuga, 30.a emal on risk 1:900, 40.a naisel on risk saada haige laps 9 korda kõrgem (1:100).

Downi sündroomiga lastel tekib vaimnemahajäämus, nad hakkavad küll tavaliselt käima, aga kõne areng jääb
puudulikuks. Peale selle esineb veel mitmeid düsmorfseid tunnuseid: lühipealisus, pisijäsemelisus, lühisõrmelisus, ülalõualuu alaareng, ninaluude alaareng, aju on väike, vähearenenud. Downi sündroomiga lastel on iseloomulik näo kuju. Nägu on ümar, silmapilud kitsad, neil esineb mongoloidne silmalõige, epikantus. Sageli kaasnevad ka siseorganite väärarendid.

Suu on väike, suulagi kõrge. Keel hüpertrofeerub, muutub kurruliseks, suureks. Hambad on väikesed, düsplastilised, esinevad hambumushäired.

Downi sündroomiga alla 30.a-st patsientidest peaaegu 100% põeb parodondihaigust. Neil esineb hulgaliselt kattu, kivi, mille teket soodustavad ühelt poolt diasteem, hammast kuhjumine, maloklusioon, kõrge huulekidade kinnitus, teiselt poolt halb suuhügieen. Peale lokaalsete põhjuste tuleb arvestada ka süsteemseid faktoreid. Nendel patsientidel on infektsioonide vastane resistentsus langenud, sest vere tsirkulatsioon on langenud, kapillaaride ehitus pole normaalne. Lisaks esinevad defektid T- lümfotsüütide küpsemises ja PMNL kemotaksises, monotsüütide antikehi tootev funktsioon on häiritud.

Suhteliselt rasket parodondihaiguste kulgu seletatakse just nende faktorite koostoimega. Mikroobidest leiab sageli ära märkimist P.intermedia, kelle tase Downi sündroomiga lastel on tõusnud.

Subgingivaalse katu kogunemine, viib gingiviidi tekkele, taskute formeerumisele juba piimahammaskonna perioodil. Haaratud on tavaliselt terve suu, raskemad probleemid võivad olla alumiste intsisiivide piirkonnas, huulekida kõrge kinnituse tulemusel ige taandub. Downi sündroomiga lastel progresseeruvad parodondihaigused väga kiiresti.
Downi sündroom
Downi sündroom
Diagnoos, sümptomid Info
SümptomidVisuaalsed sümptomid:
igemed veritsevad (19)
igemed punetavad (21)
igemepealne hambakivi (5)
igemealune hambakivi info (4)
igemed on tumepunased (10)
Muud (heli, lõhn jm) sümptomid:
ei taha süüa (13)
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Läbivaatus: kuna lastel on väga tüüpiline välimus, siis juba sünnitusmajas võib lastearstil tekkida kahtlus haigusele. Kuid diagnoosida ainult välimuse järgi ei saa.
Kromosoomide analüüsimiseks tuleb lapselt võtta vereproov, mille rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Kui esineb üks liigne 21. kromosoom, on diagnoos kindel.

EKG ehk südamefilm ja ultraheliuuring südamest, kuna sageli esineb kaasasündinud südamerikkeid, mis vajavad varast diagnoosimist ja ravi.

Geneetiline konsultatsioon: mitme spetsialisti üheaegsel nõusamisel selgitatakse perele haiguse olemust, selle tõenäolist kulgu ja olemasolevaid ravivõimalusi. Räägitakse kuidas haigus pärandub lastele, kui suur on haige lapse saamise risk perel ja lähisugulastel. Selgitatakse millised võimalused on haigust diagnoosida juba enne lapse sündi.
Ravi Info
Üldravivõimalused

Haigust ei osata ravida. Püütakse vältida võimalikke tüsistusi.
Südamerikke ravi on sageli operatsiooniga kus suletakse valed avaused südame seinas või laiendatakse vajalikke avausi.
Arendusravi - varane alustamine on oluline hea lõpptulemuse saamiseks. Ravi tehakse vastavates keskustes, kus töötavad koos psühholoog, logopeed, eripedagoog ja taastusravi arstid.
Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste toimingutega, nagu siseseisev söömine ja hügieen. Vastavalt võimetele õpivad lapsed lugema ja kirjutama.
Kindlasti on oluline ka massaz ja ravivõimlemine et tugevadada nõrka lihaskonda.

Tõhustaud suutervishoid
Toitumine
•Igapäevased 5–6 söögikorda ja vaheeinet peaksid igaüks sisaldama ka närimist nõudvaid toiduaineid. Iga söögikorra lõpuks tuleks süüa juurvilja, pähkleid või juustu, mis neutraliseerivad suu happelist keskkonda. Kasulik on pärast sööki suud veega loputada
•Söögikordade vahel ei tohi tarvitada hapusid mahlu ja puuvilju ega tavalist suhkrut sisaldavaid toiduaineid.
•Janu joogiks on vesi. Vesi ja mineraalvesi on hammastele ohutud.

Suuhügieen
•Hambaid tuleb igal hommikul ja õhtul põhjalikult pesta pehme hambaharjaga või elektrihambaharjaga. Unustada ei tohi hambavahesid.
•Lisaks fluori sisaldavale hambapastale on kasulik tarvitada ka mõnd lokaalset vahendit, eriti fluori sisaldavaid imemistablette või närimiskummi. Kaaries riskirühma patsientidele igapäevased suuloputused 0,05% NaF-lahusega.
•Vältida tuleb alkoholi sisaldavat suuvett.
•käima hambaarsti vastuvõtul tavalisest sagedamini, iga 3–6 kuu järel.
•Kuiva suu hambapasta sisaldab kolme süljeensüümi - laktoperoksüdaas, glükoosoksüdaas ja lüsosüüm - tõstmaks ja asendamaks sülje enda kaitseomadusi (Biotene hambapasta)

Raskendatud suuhügieeni korral määratakse paranemisperioodiks patsiendile 0,12% kloorheksidiinilahusega suuloputused. CHX seostub hamba-, igeme- ja bakteripinnal olevate anioonidega Mõju avaldub 12-18 tunni jooksul. Kloorheksidiini kasutatakse antiseptikuna igemehaiguste ravil ja ennetuses (tavaliselt 0,12 - 0,2% lahus) Kloorheksidiin põhjustab juba ravi alguses maitsmisaistingute muutuse ning hammaste ja limaskestade värvumise. Mõlemad kaebused taanduvad kiirelt ravikuuri lõpetamise järgselt.
- ei kasutata raseduse ja rinnaga toitmise ajal,
- Kloorheksidiin võib põhjustada ka allergilisi reaktsioone.
- Piimatoodete ja geeli kasutamise vahel peab olema vähemalt üks tund, sest piima kaltsiumi nõrgendab kloorheksidiinin efektiivsust.
- Fluoriidi sisaldava hambapasta ja klooriheksidiinisuuvee kasutamise vahel peab olema paar tundi, sest naatriumlaurüülsulfaat kahjustab kloorheksidiini mõju.

Limaskesta ärrituse ja haavanditele võib kasutada:
Antimikroobset niisutavat suu geeli (BIOXTRA, BIOTENE ORAL BALANCE -GEEL jne )
•kaitseb kuivi ja tundlikke suu limaskestasid ja igemeid.
•Toode sisaldab ensüüme, Aloe verat ja ksülitooli ( ei sisalda gluteeni, nii et see sobib ka tsöliaakiat põdevatele.)
•Sobib kui on vähenenud süljeeritus ja aftid
•.manustatakse 2-3 korda päevas keele ja kantakse suus laiali,
•Osa-või totaalproteesid kasutav isik kannab geeli proteesi siseküljele.


Parodontiidi ravi seisneb spetsiifiliste parodontopatogeenide elutegevuse maha surumises.
Parodontiidi ravi strateegia jaguneb nelja etappi:

I ORGANISMI VASTUPANUVÕIME TÕSTMINE
•Tervislikud eluviisid
•Toitumine
• Puhkus
•Vitamiinid
• Patsiendi informeerimine ja motiveerimine
• Hügieeniõpetus

I. Faasi ravi:(põhjuslik)
-hambaktu kontroll
-dieedi kontroll (aktiivne kaaries)
-hambakivi eemaldamine, juurepindade silestamine
-ärritavate täidiste ja restoratsioonide korrektsioon
-kaariese ravi (ajutised või lõplikud-olenevalt hamba lõplikust prognoosist ja kaariese lokalisatsioonist)
-antimikrobiaalne ravi (lokaalne või süsteemne)
-oklusiooni korrektsioon
Minimaalne ortodontiline ravi
-ajutine lahastamine

II LOKAALNE MIKROFLOORA
• Hügieeniõpetus
• Kvaliteetne hambaravi
• Juurepindade depuratsioon
• Säilitav ja ärahoidev ravi
• Adekvaatne antibiootiline ravi

II. Faasi ravi:
Parodontaalne kirurgia.
Endodontiline rav

III PATOGEENIDE ELUKESKKONNA LIKVIDEERIMINE
• Parodontaalkirurgia ≥ 6 mm sügav parodontaaltasku on näidustus kirurgiliseks raviks
III. Faasi ravi:(restoratiivne faas)
-lõplikud restoratsioonid
-mitteeemaldatavad või eemaldatavad proteesid

IV OKLUSIOON
• Valikuline lihvimine
• Lahastamine
• Puuduvate hammaste asendamine
• Hambumushäirete korrigeerimine

IV Faasi ravi:(Järelravi):
Parodondihaigete järelkontrollid:
-katu ja hambakivi tekkimise kiirus
-põletikunäitajate hindamine (remissiooni pikkuse hindamine)
-oklusiooni ja hammaste liikuvuse uurimine
-teised patoloogilised muutused
Järelkontroll Info
Diagnoosist olenevalt parodondi haigetel iga 3-6 kuu tagant, mille käigus hinnatakse regulaarselt:
•igemete põletikunähtude muutused
•igemetaskute sügavuse muutused
•katu hulka
•hambakivi moodustumist
•individuaalseid suuhügieeni harjumusi ja selle kvaliteetseks teostamiseks vajalike abivahendite kasutamist

ja teostatakse:
•proffessionaalne katu mehhaaniline eemaldamine
•vajadusele hambakivi eemaldamine
•hammaste poleerimine

Toetav ravi ja profülaktika:
Patsientidele, kellel ei ole anamneesis parodondi haigusi, teostada profülaktilist depuratsiooni iga 6 kuu tagant
Viited
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14527/lastestomatoloogia.pdf;jsessionid=BC32E9F5BC78E8921BA465DB3F158B6B?sequence=1
http://www.hot.ee/downisundroom
http://static.inimene.ee/index.php/?disease=d&sisu...

Tagasi
Hambaroboti
avalehele »
ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20