Halvad harjumused

pilt

Kirjeldus

Sümptomid
  • lihasvalu (8)
  • valulikkus söömisel (29)
  • tahkele toidule pehmema eelistamine (5)
  • suuhingamine (6)
Hamba-lõualuuanomaaliaid põhjustavad kahjulikud harjumused:
•imedes sõrmi, huuli, põski, esemeid, keelt
•suuhingamine, infantiilne ehk imikutele iseloomulik neelamistüüp, kõnedefektid, häirunud mälumisfunktsioon
•rühihäired

Kahjulike harjumuste korral tekib lõualuude ebaühtlane kasv. Imemisfunktsiooni häireid on mitu (imemise täielik häirumine või võimetus imeda, loid imemine, rahuldamata imemine, pikaajaline imemine,väärastunud imemine).

Täielik imemisfunktsiooni häire on tugevalt enneaegsetel lastel, keda toidetakse esimestel elupäevadel sondi kaudu, neil tuleks samaaegselt tühja lutiga stimuleerida imemisrefleksi. Seejärel minnakse üle lutipudelist toitmisele ja alles 2.-3. elunädalal alustatakse rinnaga toitmist.

Loid imemine esineb lastel, kellel on väike sünnikaal, keelekida anomaalia, ninahingamistakistus või adenoidid. Nendel lastel on nõrk imemisrefleks ja nad eelistavad süüa lutipudelist.

Imemisvajadus jääb rahuldamata, kui laps saab toidu liiga kergesti kätte. Profülaktikana anda lapsele pärast rinnaga toitmist imeda tühja lutti, kunstliku toitmise korral peab lutt olema väikese avausega, vastasel korral hakkab laps imema sõrmi, rusikat või esemeid.

Pikaajaliseks imemiseks loetakse luti imemist kauem kui üks aasta. Peamine profülaktiline on selgitustöö rasedatele ja lapsevanematele.

Väärastunud imemine väljendub harjumuses imeda sõrmi, rusikat, keelt ja esemeid. Selle põhjuseks on imemisinstinkti rahuldamatus, ema ja lapse vahelise kontakti puudumine, mis esineb sageli kunstliku toitmise korral. Väärastunud imemise profülaktikana anda lapsele pärast sööki tühja lutti, kui ta soovib veel imeda. Kunstlikul toitmisel on vajalik ema kohalolek, ka pudelist toites tuleb last süles hoida.

Tavaliselt on tegemist sõrme, sagedamini pöidla imemisega.
Tagajärjed:
Ülemised hambad kalduvad ette,
ülalõug jääb kitsaks,
alalõug jääb liiga taha,
näo alumine kolmandik pikeneb ja
esihammaste vaheline horisontaalne vahe suureneb.

Kui harjumusest vabanetakse piimahammaskonnas, peaks probleem ise lahenema. Kui harjumus jätkub ka peale jäävhammaste lõikumist, tekivad muutused hammaste ja lõualuude arengus, mis ise harjumuse lõppedes ei taandarene.

Vastsündinud lapsel on alalõug ülalõuast kuni 15mm tagapool, see on füsioloogiline nähtus, sest selline alalõua asend kergendab sünnitust ja vähendab trauma võimalikkust liikuvale alalõuale. Imemisel saab alalõug koormuse, mis soodustab selle kasvu. Rinnaga toitmine soodustab hamba-lõualuusüsteemi ja lihaste optimaalset arengut. Kunstlikul toitmisel tuleb jälgida, et see oleks võimalikult sarnane loomulikule toitmisele: laps peab alalõuga ette lükkama ja tegema seda mõningase jõukuluga. Alalõua liigutused soodustavad alalõua, miimiliste, mälumis- ja keele lihaste arengut.

Kunstliku toitmise korral, kui pudel on vertikaalses asendis ja lutt suure avausega, ei pea laps tegema alalõuaga liigutusi ja viimane jääb arengus maha. Kui pudel asetatakse padjale, et laps saaks ise toitu kätte, võivad tekkida lõualuude ühepoolsed deformatsioonid. Selline deformatsioon võib tekkida ka pudeli survest, selle vältimiseks tuleks kasutada paksendiga lutti. Lutil peaks olema väike avaus, et laps imedes pingutaks, rakendaks jõudu, see on vajalik alalõua normaalseks kasvuks.

Kahjulikest imemisharjumustest võõrutamine sõltub lapse vanusest. Imikuperioodis kasutatakse tihedat mähkimist, spetsiaalseid kindaid, kinniste varrukatega särke ja jakke, vanemate laste puhul veenmist või juhtida lapse tähelepanu imemiselt kõrvale huvitava mängu või tegevusega. Ninahingamistakistuse korral tuleks konsulteerida ka kurgu-nina-kõrvaarstiga.

Võimalikult varakult tuleb hakata tegelema väikelapse suuõõne hügieeni ja raviga. Piimahammaste raskendatud lõikumise korral teha igemete massaaþi ja jälgida piimahammaste lõikumist ja asendit. Väljendunud hambumusanomaaliatega lapsed suunatakse ortodondi juurde. Otstarbekas on kujundada varakult õige rüht sportlike mängude abil.

Lõualuude vahekord peaks normaliseeruma 6.–8. elukuuks, kui lõikub esimene piimahammas. Kui alalõug pole siiski ettepoole nihkunud, võib imikule panna pea alla padja. Kui alalõug on liialt ees, siis peaks peaalune olema madal või laps peaks magama sootuks ilma padjata. Ühepoolsete deformatsioonide vältimiseks peaks jälgima, et laps ei magaks, rusikas põse all.

Ravi: Harjumusest varane loobumine. Esmalt veenmine, vajadusel lapse premeerimine. Kui anomaalia püsib jäävhammaste lõikudes, on ortodondil võimalik vastavate aparaatidega imemisharjumusi takistada.

Normaalse hingamismaneeri ehk ninahindamise korral on huuled suletud. Kui lapsel on ninahingamistakistus, siis ta käib avatud huultega. Kindlasti annab märku ka ninahingamistakistusest väga eripärase kujuga nina.
Ninahingamishäire on üks olulisemaid riskifaktoreid, mis põhjustab segahingamist või suuhingamist. Kliinilisteks tunnusteks on näo alumise kolmandiku pikenemine puhkeseisundis, suu on poolavatud, huuled kuivad, ninasõõrmed on kitsa pilu kujulised, keel nihkub taha üles, profiilis on märgatav kahekordne lõug ja ninahingamine on pindmine.

Ninahingamistakistusel võivad olla järgmised põhjused:
•ninakäikude ja ninaneelu püsiv läbimatus kurgu-nina-kõrva krooniliste haiguste või arenguanomaaliate tõttu (ninakäikude kaasasündinud kitsus, ninavaheseina kõverdumine, krooniline ja allergiline nohu, adenoidid, kurgumandlite suurenemine jm)
•hingamise vale stereotüüp (harjumus hingata suu kaudu läbitavate ninakäikude korral), mis on kujunenud sagedaste ägedate hingamisteede viirushaiguste puhul, samuti lastel, kellel on varem eemaldatud adenoidid
•suu ringlihaste funktsionaalne puudulikkus enneaegsuse, sünnitusaegsete tüsistuste, varajase lapseea raskete üldhaiguste, ülahuulekida anomaaliate jm korral

Hamba-lõualuusüsteemi funktsioonianomaaliate profülaktika ninahingamishäire korral:
•lapse konsultatsioon ja ravi kurgu-nina-kõrvaarsti juures
•sooritada harjutusi, et kujundada rahuliku ninahingamise harjumus, kui ninakäigud on normaalselt läbitavad
•lapse konsultatsioon ja ravi allergoloogi juures hingamisteede allergiliste ja krooniliste haiguste korral

Neelamisfunktsiooni häire kliinilised sümptomid on tingitud muutunud keeleasendist ja miimiliste lihaste suurenenud pingest. 2,5-aastasel lapsel on lõppenud imikule iseloomulik neelamisviis: neelamise momendil on keel hammaste vahel ja surub ettenihutatud huultele, sagedamini alumisele.
Vale neelamise põhjused on:
•pärilikkusest tingitud hammastevaheline sigmatism (pudikeelsus)
•pikaajaline luti imemine
•hiline tahke konsistentsiga toidu lülitamine toiduratsiooni ja pikaajaline vedela toidu tarvitamine
•piimahammaste hiline lõikumine
•sõrmede, rusika ja keele imemine
•varajane hambumusanomaalia
•ninahingamistakistus.

Neelamisfunktsiooni normaliseerimise ja profülaktika meetoditeks on:
•lapse ravi kurgu-nina-kõrvaarsti juures ja ninahingamise normaliseerimine
•lapsele õige neelamise õpetamine, jälgides järgnevaid reegleid: hambakaared ja huuled on suletud, näo ja kaela lihased maksimaalselt lõõgastatud, keele ots on surutud kõvasuulae eesmisesse ossa
•varajane ortodontiline ravi
•selgitustöö lapsevanematele pikaajalise luti imemise tagajärgedest, tahke konsistentsiga toidu tähtsusest.


Kui teie vastuvõtul oleval lapsel on kõnedefekt, näiteks sigmatism, siis ka see võib olla hambumusanomaalia märgiks. Sellise lapse keeleots toetud neelatamise ja kõnelemise ajal eeshammaste vahele. See laps vajaks logopeedi abi.

Õnneks ei peeta meil Eestis nunnuks seda kui 4-5 aastane laps imeb lutti. Siis on ka esihammaste piirkonnas vahet näha ja sellel on ovaalne kuju deformeeritud on nii ülemine- kui alumine alveolaarjätk. Kui lutt ära jätta ja kõnemaneer on korrigeeritud, siis see vahe hammaste vahel võib kaduda iseenesest, sest tegemist on kasvava lapsega.

Mälumisfunktsiooni häired on:
•loid mälumine, laps mälub toitu aeglaselt ja pikka aega, rakendamata piisavalt jõudu ja vahepeal peale juues (põhjuseks võivad olla suuhingamine, hiline kõva toidu lülitamine toiduratsiooni, raskekujulised üldhaigused, lapse pikaajaline lutipudelist toitmine, kaaries)
•harjumus närida toitu ühe suupoolega (põhjuseks varajane mälumishammaste lagunemine ja kaotus ühel suupoolel, piimahammaste ebaühtlane kulumine, lõualuutraumad, samuti pärilik eelsoodumus jm)
•harjumus närida eesmiste hammastega (põhjuseks mälumishammaste varajane kaotus või lagunemine ja kaasasündinud hammaste puudumine).

Mälumisfunktsioonihäirete profülaktika seisneb selgitustöös lapsevanemate ja koolieelsete lasteasutuste töötajate hulgas kõva toidu kasulikkusest ja õigeaegsest luti võõrutamise tähtsusest. Väga oluline on piimahammaste ravi ja õigeaegne asendamine proteesidega varajase kaotuse korral, ajutiste hammaste kulumata köprude lihvimine, ninahingamise normaliseerimine.

Kõnefunktsiooni häire väljendub häälikute ebaselges hääldamises, mille põhjuseks on sageli hambumusanomaalia, kaasasündinud huule-suulaelõhed, adenoidid jne. Hammastevahelise sigmatismi korral, millele on iseloomulik susisevate häälikute vale hääldamine, satub keel pidevalt hammaste vahele. Põhjuseks on ninahingamishäire, samuti harjumus imeda sõrmi.

Kõnedefektidest tingitud hamba-lõualuusüsteemi anomaaliate profülaktika seisneb varajases logopeedilises ravis, õigeaegses ninahingamise normaliseerimises ning luti ja sõrmede imemise harjumuse kõrvaldamises.

Rühihäired puhkeolekus ja liikumise ajal. Hamba-lõualuusüsteemi anomaaliate teket võib soodustada lapse keha pikaajaline või sage sundasend. Vale kehaasendit saab jälgida une ajal: laps magab kõhuli, nägu allapoole (näoli), kõrge peaalusega või rusikas põse all; mängu ajal istub laps kas väga kõrge või madala laua ääres, kui tal ei ole harjutatud õiget tööasendit, s.t õlgade asend on ebasümmeetriline, ülakeha ja pea kallutatud liiga ette. Vale asendit soodustab lapse istumine kehapikkusele mittevastava mööbli taga või koti kandmine ühes ja samas käes.

Kehaasendi häiretest põhjustatud anomaaliate profülaktika seisneb selgitustöös lapsevanematele, õpetajatele ja kasvatajatele, lastemööbli sobivas valikus ja sportimises.

Pildid

ninahingamistakistus
ninahingamistakistus
Normaalse hingamismaneer
Normaalse hingamismaneer
üks läbimatu ninasõõre
üks läbimatu ninasõõre
kõverdunud nina
kõverdunud nina
keeleots toetud neelatamise ja kõnelemise ajal eeshammaste vahele.
keeleots toetud neelatamise ja kõnelemise ajal eeshammaste vahele.
Pöidla imemise harjumus
Pöidla imemise harjumus
Kunstlikul toitmisel luti asend
Kunstlikul toitmisel luti asend
Pöidla imemise mõju
Pöidla imemise mõju

Viited

http://kiku.hambaarst.ee/37250/hamba-loualuusysteemi-omandatud-anomaaliate-profylaktika-2-osa
http://kiku.hambaarst.ee/37249/hamba-loualuusystee...
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file...
dr. Kirsten Nigul