Laste hammaste tervis › Hambarobot › Suu- ja keelevalu

Suu- ja keelevalu

Etioloogia Diagnoos, sümptomid Ravi Järelkontroll Viited Pildid
Riskigrupid:
Kirjeldus
Eesmärgid
– Hoolikalt suu limaskesta, keelt ja hambaid uurides otsitakse paikseid põhjusi.
– Diagnoosida ravitavad süsteemsed haigused (B12-hüpovitaminoos, diabeet).
– Kaebuse võimaliku põhjusena diagnoosida suukuivus (põhjuseks ravimid, nagu antikolinergikumid ja tritsüklilised antidepressandid, samuti Sjögreni sündroom).
– Ravida suuvalu sagedaseks põhjuseks olevaid psüühilisi põhjusi.
Pildid
  • nikotiinist põhjustatud stomatiit
    nikotiinist …
  • Mehaaniline trauma proteesidest
    Mehaaniline …
  • keemiline ärritus-aspiriini hoitud põses
    keemiline …
  • keemiline ärritus - alkoholist
    keemiline …
  • allergia proteesi akrüülvaigust
    allergia …
Etioloogia Info
Epidemioloogia
– Tavaliselt on valu liikuva limaskestaga piirkonnas, näiteks põskedel või keelel. Lisaks võib esineda maitsetundlikkuse häireid.
– Ühe uuringu andmetel kannatab suuvalu all 2,6% inimestest. Keskealistel naistel on suukaebusi viis korda rohkem kui teistel.
– Suuvalu on tavaliselt seotud kliiniliselt nähtavate muutustega. Suu limaskestamuutustest on sagedasim hambaproteeside tekitatud stomatiit. Igal teisel proteeside kandjal võib esineda suupõletikku. Rootslaste poolt teostatud uurimuses selgus, et peaaegu pooltel keele- ja suuvalu tõttu ravile tulnud patsientidest oli mingi muutus
keelel.

Suuvalu põhjusi
– Suuvalu võib olla väga mitmepalgeline probleem ning alati spetsiifilist põhjust ei leita. Sellega võivad samaaegselt olla seotud nii paiksed kui ka süsteemsed faktorid.

Paiksed põhjused
– Haavandid (näit. aftoosne stomatiit)
– Hambakivi, teravad hambaääred
– Proteeside tekitatud või muu suupõletik (näit. kandidoos)
-Suitsetamine, alkoholi tarvitamine
– Söögiharjumused: kuum, tugevalt maitsestatudmtoit
– Pidevalt tarvitatavad suuveed või imemistabletid
– Suukuivus (suu kaudu hingamine, kserostoomiat põhjustavad ravimid, vahel rasedus, klimakteerium)
– Valehambumus
– Suukasvajad
– Vahel ka suu lihhenoidsed muutused, leukoplaakia, erütroplaakia ning keele spetsiifilised muutused nagu lõhedega keel, maakaartkeel ja filiformsete papillide atroofia
– Allergia stomatoloogiliste materjalide suhtes (küllaltki harv)
– Teatud lõuapiirkonna haigused

Süsteemsed põhjused
– Naha- ja limaskestahaigused (lame lihhen, erythema multiforme, vill-lööve jne.)
– Pernitsioosne aneemia
– Rauapuudusaneemia
– B-rühma hüpovitaminoosid
– Diabeet
– Sjögreni sündroom
– Äge leukeemia
– Agranulotsütoos
– Hulgikoldekõvastus (sclerosis multiplex)

Psüühilised põhjused
– Suu- ja näovalu võib olla psüühiline sümptom, mis võib kaasneda mitmete psühhiaatriliste häiretega, nagu depressioon, ahistustunne või isegi algav psühhoos.
– Kaua kestnud ja ebatüüpiliste näovalude all kannatava patsiendi uurimisel leitakse paljudel psühhiaatriline kõrvalekalle.
– Kaua kestnud, muule ravile mitte reageeriva suuvõi näovalu korral on omal kohal psühhiaatri konsultatsioon.
Diagnoos, sümptomid Info
SümptomidVisuaalsed sümptomid:
keel valulik (2)
Tunnetuslikud sümptomid:
igemed on valulikud (19)
kipitav keel (11)
valulikkus söömisel (29)
Muud (heli, lõhn jm) sümptomid:
ei taha süüa (13)
Suuvaluga patsiendi uurimine

Anamnees ja kliiniline seisund
– Väga tähtis on korralik anamnees.
– Suitsetamine. Kliiniliselt leitakse suulaes väikesi punetavaid täppe, väikeste süljenäärmete põletik. Mõnedel juhtudel võib keele keskjoonel olla punetav ala, millelt filiformsed papillid on hävinud.
– Söömisharjumused. Kuum, tugevalt maitsestatud toit võib põhjustada keele kipitust. Teisest küljest on teatud juhtudel tugev maitseärritus tuntav limaskestal põletusena. Kliinilisi muutusi ei leita.
– Suuvee ja imemistablettide pidev tarvitamine ärritab limaskesta. Teatud juhtudel on suu limaskestal näha väikesi punetavaid alasid, mis on iga päev eri kohas. Pidev maitsenärvi ärritus võib tekitada maitsehäireid.
- Kuiv suu on aldis mitmesugustele ärritustele ja põletikele. Suu limaskesta kuivus võib olla tingitud suu kaudu hingamisest, süljenäärmete haigusest või süljeeritust vähendavast ravimist. Kliimaksiga kaasnevat suuvalu võivad
tugevdada süljeerituses ja koostises toimuvad muutused. Süljeerituse vähenedes tekivad tavaliselt maitsehäired.
– Teravad hamba või täidise ääred, rohke hambakivi ja laiad hambavahed võivad olla valu põhjuseks, mis sageli lokaliseerub keele tippu.
– Valehambumusest tingitud valu lokaliseerub keelde ja mälumislihaste kinnituskohtadesse. Lisaks esineb patsiendil peavalu. Madal protees või puudulik ja paljude täidistega hammastik on hambumushäirete tõenäolised põhjused.
– Suunurgahaavandid ja nendega kaasnev proteesistomatiit viitavad suu seeninfektsioonile. Kliinilisteks sümptomiteks on proteesi all oleva limaskesta punetus ja valu. Raskematel juhtudel
esineb keelel filiformsete papillide atroofia. Raviplaani tegemisel tuleb arvestada, et vähenenud
süljeeritus soodustab suu seeninfektsiooni. Suu seennakkuse adekvaatne ravi hõlmab lisaks medikamentoossele ravile ka proteeside korrastamist (vastavalt hambaarsti otsusele).
– Tavaliselt on proteeside kasutajatel esinev alveooliharja valu tingitud väljaulatuva luu resorptsioonist, mille tulemusena alveoolihari muutub teravaks. Nendel juhtudel on otstarbekas teha ortopantomograafia võimalike luumuutuste väljaselgitamiseks. Sellise vaevuse ravi seisneb lõualuukirurgi poolt tehtavas alveooliharja tasandamises.
– Väga harvadel juhtudel võib proteeside kandmisega seotud valu olla tingitud allergiast. Täidiste tekitatud allergia on sagedasim. Kliiniliselt on kontaktallergia puhul nähtavad täidismaterjaliga vahetus kontaktis oleva suu limaskesta
lihhenoidsed muutused. Nendest muutustest tuleb võtta biopsia. Kliinilise leiu ja patohistoloogilise diagnoosi põhjal võib patsiendi vajadusel allergiaproovidele saata.
– Ravimite kõrvaltoimetest on kõige olulisem süljeerituse vähenemine, millega kaasnevad mitmesugused ebamugavused, suu ärritus ning lisanduvad põletikud ja hambahaigused. Mitmete eri tüüpi ravimite puhul on kõrvalmõjuna kirjeldatud suu lihhenit meenutavaid limaskesta sümptomeid. Ravimite tarvitamisega võivad
kaasneda ka põletav tunne suus, samuti maitseja tundlikkusehäired, mistõttu suukaebuste selgitamisel on tähtsal kohal patsiendi ravimianamnees.
– Põletava tundega suu limaskestal võivad kaasneda punetavad erosiivsed alad. Nendel juhtudel
tuleb ilmtingimata teha vereanalüüs, et välistada võimalik aneemia.

Alati tuleb tõsiselt suhtuda suuvalusse, mis paikneb mingis kindlas kohas. Eriti keeleserva valu võib olla isegi pahaloomulise kasvaja tunnuseks.
– Neuroloogilised haigused (hulgikoldekõvastus, bulbaarparalüüs, ALS, diabeetiline neuropaatia). Nendele viitavad teised neuroloogilised leiud.

Laboriuuringud
– Esimeses järjekorras tehakse üldvereanalüüs (+leukogramm) ja veresuhkur.
– Kui suu limaskestal esineb leukoplaakilisi või kasvajasarnaseid muutusi, siis tuleks neist alati võtta biopsia.
Ravi Info
Põhjuste väljaselgitamine ja vastav ravi

Lisaks tõhustatud suuhooldus
Toitumine
•Igapäevased 5–6 söögikorda ja vaheeinet peaksid igaüks sisaldama ka närimist nõudvaid toiduaineid. Iga söögikorra lõpuks tuleks süüa juurvilja, pähkleid või juustu, mis neutraliseerivad suu happelist keskkonda. Kasulik on pärast sööki suud veega loputada
•Söögikordade vahel ei tohi tarvitada hapusid mahlu ja puuvilju ega tavalist suhkrut sisaldavaid toiduaineid.
•Janu joogiks on vesi. Vesi ja mineraalvesi on hammastele ohutud.

Ksülitooliga närimiskumm, pastillid ja imemistabletid
•Pärast sööki ja söögikordade vahel on süljeerituse suurendamiseks hammaste seisukohalt parim vahend ksülitooliga närimiskumm.
•Viletsate hammastega inimesed nätsu närida ei saa. Närimiskummi asemel võib kasutada ksülitooliga maitsestatud imemistablette ja -pastille,
•Ksülitooli kasulik efekt hammastele seisneb selles, et kariogeensed mikroobid ei suuda seda kasutada oma ainevahetuses, ega selle kaudu toota hamba kõvakudesid lahustavaid (piim)happeid. (Ksülitool)nätsu närimine lisab ka sülje eritumist, mis tõstab selle puhverduskapatsiteeti. Pikaaegne ksülitooli kasutamine vähendab S.mutansi hulka katus, kuigi süljes võib selle määr jääda endiselt kõrgeks. Ksülitooli kaariest ärahoidva efekti saavutamiseks tuleks seda närimist (või imemist) nõudval kujul kasutada umbes 1g suuruste annustena vähemalt kolm korda päevas, soovitatavalt (kaks nätsupatja) söögikordade lõpetamiseks. Nii lühendab see söögikorra järgset demineralisatsiooni ja kiirendab pH normaliseerumist, mis on remineralisatsiooniprotsessi eelduseks.)

Tehissülg ja suukuivust vähendavad geelid
•Tehissüljed leevendavad patsientide vaevusi pikemaks ajaks kui mitmesugused joogid. Vajadusel võib neid kasutada pidevalt.
•Tehissülge võib valmistada retsepti alusel apteegis, kuid saadaval on ka mitmed tehases valmistatud tehissüljed.
•Tehissülje asemel võib suu limaskestale määrida antimikroobset geeli (Oralbalance®).

Suuhügieen
•Hambaid tuleb igal hommikul ja õhtul põhjalikult pesta pehme hambaharjaga või elektrihambaharjaga. Unustada ei tohi hambavahesid.
•Lisaks fluori sisaldavale hambapastale on kasulik tarvitada ka mõnd lokaalset vahendit, eriti fluori sisaldavaid imemistablette või närimiskummi. Kaaries riskirühma patsientidele igapäevased suuloputused 0,05% NaF-lahusega.
•Vältida tuleb alkoholi sisaldavat suuvett.
•käima hambaarsti vastuvõtul tavalisest sagedamini, iga 3–6 kuu järel.
•Kuiva suu hambapasta sisaldab kolme süljeensüümi - laktoperoksüdaas, glükoosoksüdaas ja lüsosüüm - tõstmaks ja asendamaks sülje enda kaitseomadusi (Biotene hambapasta)

Raskendatud suuhügieeni korral määratakse paranemisperioodiks patsiendile 0,12% kloorheksidiinilahusega suuloputused. CHX seostub hamba-, igeme- ja bakteripinnal olevate anioonidega Mõju avaldub 12-18 tunni jooksul. Kloorheksidiini kasutatakse antiseptikuna igemehaiguste ravil ja ennetuses (tavaliselt 0,12 - 0,2% lahus) Kloorheksidiin põhjustab juba ravi alguses maitsmisaistingute muutuse ning hammaste ja limaskestade värvumise. Mõlemad kaebused taanduvad kiirelt ravikuuri lõpetamise järgselt.
- ei kasutata raseduse ja rinnaga toitmise ajal,
- Kloorheksidiin võib põhjustada ka allergilisi reaktsioone.
- Piimatoodete ja geeli kasutamise vahel peab olema vähemalt üks tund, sest piima kaltsiumi nõrgendab kloorheksidiinin efektiivsust.
- Fluoriidi sisaldava hambapasta ja klooriheksidiinisuuvee kasutamise vahel peab olema paar tundi, sest naatriumlaurüülsulfaat kahjustab kloorheksidiini mõju.

Limaskesta ärrituse ja haavanditele võib kasutada:
Aftamed®geel hüaluroonhappe erivorm on üks asendamatuid looduslikke komponente suu limaskestas. Kuna lahus kinnitub suurepäraselt limaskestadele, jääb kahjustustele kaitsev kattekiht, mis vaigistab valu otsekohe. Pikema aja jooksul eralduv hüaluroonhape rahustab ja uuendab kahjustunud kudesid ning haavandid paranevad seetõttu kiiremini

Antimikroobset niisutavat suu geeli (BIOXTRA, BIOTENE ORAL BALANCE -GEEL jne )
•kaitseb kuivi ja tundlikke suu limaskestasid ja igemeid.
•Toode sisaldab ensüüme, Aloe verat ja ksülitooli ( ei sisalda gluteeni, nii et see sobib ka tsöliaakiat põdevatele.)
•Sobib kui on vähenenud süljeeritus ja aftid
•manustatakse 2-3 korda päevas keele ja kantakse suus laiali,
•Osa-või totaalproteesid kasutav isik kannab geeli proteesi siseküljele.

Antibakteriaalne klooriheksidiinigeeli
•neile kellel sülje Mutans-streptokokkitase on väga kõrge
•ei kasutata raseduse ja rinnaga toitmise ajal,
•Kloorheksidiin võib põhjustada ka allergilisi reaktsioone.
•Piimatoodete ja geeli kasutamise vahel peab olema vähemalt üks tund, sest piima kaltsiumi nõrgendab kloorheksidiinin efektiivsust.
•Fluoriidi sisaldava hambapasta ja klooriheksidiinigeelin kasutamise vahel peab olema paar tundi, sest naatriumlaurüülsulfaat kahjustab kloorheksidiini mõju.
•kloorheksidiingeeli kuuri ajal pestakse hambad hambapastata.

Kaltsiumi, fosfaati ja fluori sisaldav geel (Cervitec Fluor Protector Gel, GC Tooth Mousse)
•parandab suu mineraalitasakaalu ja aitab neutraliseerida hambakatu pH
•sobib inimestele, kellel on agressiivne kaaries, erosioon, kiirenenud hammaste kulumist või puudulik süljeeritus.
•sobib refluks ja pea -kaelapiirkonna kiiritusravi patsiendile,
•-manustatakse õhtul või hommikul pärast hammaste pesu hammaste pinnale. ( ei sobi piimaproteiiniallergiaga)
Järelkontroll Info
Jälgimine
– Patsiendi suu limaskesta kliinilisi muutusi tuleks jälgida 3–6-kuuliste vaheaegadega.
Viited
medicina.bestit.ee/?id=1442&book_id=1 -
http://books.google.ee/books/?id=sZLOsiHlwt4C&pg=P...

Tagasi
Hambaroboti
avalehele »
ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20