Laste hammaste tervis › Hambarobot › Ülalõuaurkepõletik

Ülalõuaurkepõletik

Ladina k: SINUITIS MAXILLARIS
Etioloogia Diagnoos, sümptomid Ravi Viited Pildid
Riskigrupid:
Kirjeldus
Sinuiiti diagnoositakse ülemiste hingamisteede sümptomitega täiskasvanuil ja üle 4-aastastel lastel ultraheli abil.
– Antibiootikumi määratakse ainult neile patsientidele, kellel on leitud ülalõuaurkes eritist.
– Sinuiit on astmahaige seisundi halvenemise põhjus.
– Korduvate sinuiitide puhul tuleb otsida haigust soodustavat tegurit
Pildid
  • SINUITIS
    SINUITIS
  • SINUITIS
    SINUITIS
  • SINUITIS
    SINUITIS
Etioloogia Info
Haigusetekitajad
– Hemofiilus kuni 50%-l
– Pneumokokk umbes 20–30%-l
– Muud: branhamella, streptokokk, viirused, anaeroobid ja muud bakterid

Sinuiidi all mõeldakse tavaliselt ülalõuaurgete põletikku, kuigi põletik esineb mõnikord muudeski siinustes. Praktikas eeldab ägeda sinuiidi diagnoos sümptomitega patsiendil ülalõuaurke eritise olemasolu.
– Sinuiidile eelneb tavaliselt ülemiste hingamisteede viirusinfektsioon. Harilik palavikuga nohu komplitseerub 0,5–5%-l juhtudest sinuiidiks.
– Sinuiidi teket soodustavad allergiline ja vasomotoorne nohu või anatoomilised iseärasused. Ülalõuaurke loomuliku avause sulgumisel ja ripsepiteeli funktsiooni häirel on sinuiidi tekkes otsustav osa.
– Ülalõuaurke anatoomilise arengu tõttu võib alla 3-aastastel lastel ülalõuaurkepõletik vaid erandjuhul olla eraldi haiguseks.
Diagnoos, sümptomid Info
SümptomidTunnetuslikud sümptomid:
näovalu (5)
peavalu (13)
Muud (heli, lõhn jm) sümptomid:
üldine halb enesetunne (11)
väsimus (6)
Sümptomid
– Näovalu põletikulise urke piirkonnas
– Mädane eritis ninast
– Pikaleveninud köha ja nohu
– Peavalu
– Haistmise nõrgenemine
– Võib olla ka ilma sümptomiteta
Ravi Info
Diagnostika
– Ultraheliuuring (38.58) on täiskasvanute ja üle 4-aastaste laste diagnoosimisel suhteliselt usaldatav
meetod, kuid nõuab praktikat. Täppiminek värske eritiseretentsiooni leidmisel on parimal juhul 80–95%. Ultraheliuuringu tegemine rutiinselt enne ravi määramist vähendab põhjendamatuid antibiootikumi kuure. Kui sinuiidi tunnustega patsiendil ei leita uurimisel ülalõuaurkes vedelikku, siis antibiootikumi ei määrata, vaid patsient kutsutakse ägedate nähtude jätkumisel mõne päeva pärast uuesti uuringule.
– Ebaselgetel juhtudel tehakse siinuste röntgenoloogiline uuring. Vedelikupeegel ja ka transparentsed koopad on kindlad diagnostilised märgid.
Tavaliselt võib eriti lastel limaskesta tursega kaasneda vedeliku retentsioon. Eritis on seda tõenäolisem, mida enam limaskest pakseneb.
– Kui uurimisvõimalused puuduvad, võib tugevate sümptomitega patsiendile teha diagnostilise ja raviva ülalõuaurke loputuse või määrata antibiootikumikuuri. Teist antibiootikumikuuri ei anta ilma diagnoosi kinnitamiseta.

Soovitused raviks
– Esikohal on 7–10 päeva kestev antibiootikumikuur.
Korduvate sinuiitide või valu korral võib patsiendile pakkuda juba esimesel arsti poole pöördumisel ülalõuaurke loputust koos antibiootikumraviga.

– Tähtsamad sinuiidi ravimid on
• amoksitsilliin täiskasvanuile 500–700 mg x 2, lastele 40 mg/kg/ööpäevas kahe annusena
• V-penitsilliin täiskasvanutele 2 milj. ühikut x 2, lastele 100 000 ühikut/kg/ööpäevas kahe annusena
• Soome kutsealuste bakterioloogilise uurimise alusel on sinuiidi kõige tavalisem tekitaja hemofiilus, mis toetab amoksitsilliini valimist esmaseks ravimiks. V-penitsilliin on hea alternatiiv.

– Alternatiivsed ravimid on:
• doksütsükliin (osa pneumokokkide tüvesid on resistentsed)
• sulfatrimetoprim (vaid osaline toime pneumokokkide
puhul)
• erütromütsiini derivaadid (osa hemofiiluse tüvedest resistentsed)
• amoksitsilliin-klavulaanhape
• tsefalosporiinid.

– Funktsioonihäire konservatiivseks raviks võib kasutada dekongestiivseid ninatilku kuni 10 päeva.
– Patsienti palutakse tagasi tulla, kui vaevused ei ole antibiootikumikuuri järel üle läinud. Kui ultraheliuuringu või röntgenipildi põhjal on ülalõuaurkes eritist, tehakse loputus.

Ülalõuaurke loputus
– Tuimastatakse vatisondiga, mis on kastetud 4- protsendilisse lidokaiinilahusesse, kuhu on lisatud
2–3 tilka adrenaliini (1:1000) 5 ml kohta. Sond asetatakse alumise karbiku alla punktsioonikohale. Tuimastamise aeg on umbes 20 minutit.
– Punkteeritakse sirge nõelaga, milles on mandrään. Punktsioonikoht on alumise karbiku all lateraalselt, 2–3 cm kaugusel nina välisavast.
– Loputamiseks kasutatakse 37-kraadilist füsioloogilist lahust, mida surutakse süstlaga ettevaatlikult urkesse, kust see valgub ostiumi kaudu tagasi ninakäiku. Takistus loputamisel võib olla tingitud sitkest limast või ostiumi ummistumisest.
Rõhu vägivaldne suurendamine võib viia komplikatsioonideni. Õhku ei tule urkesse pressida.

Jälgimine
– Kui ülalõuaurke loputamisel tuleb eritist, peab protseduuri kordama umbes nädala pärast. Vedeliku olemasolu võib enne loputust kindlaks teha ultraheliuuringuga. Kui vedelikku ei ole ja patsiendi vaevused on taandunud, ei ole korduvat loputust vaja teha. Korduvaid sinuiite soodustavate tegurite väljaselgitamine
– Allergiline nohu (anamnees, ninalima eosinofiilid)
– Limaskesta turse, polüübid, septumi deviatsioon (eesmine rinoskoopia)
– Hammaste seisukord (dentogeenne sinuiit)
– Lastel adenoidi suurus (norskamine, suu kaudu hingamine)

Eriarsti konsultatsioonile suunamise põhjused
– Kui lapsel pole sinuiit kahe antibiootikumikuuriga paranenud ja ta pelgab ülalõuaurke loputust.
– Kui täiskasvanul põletik kordub üle kolme korra poole aasta jooksul või muutub krooniliseks pidev eritus, hoolimata viiest nädalaste vaheaegadega tehtud loputusest).
– Ülalõuaurgete šunteerimine kuulub eriarsti kompetentsi. Šunte hoitakse sees kuni 3 nädalat, kui eritis püsib, on uus konsultatsioon vajalik.

Operatiivne ravi
Näidustused
– Haigel esinevad korduvalt ägedad ülalõuaurkepõletikud.
– Operatsiooniotsus põhineb diagnostilisel endoskoopial ja ninakõrvalurgete kompuutertomograafial.

Operatsioon
– Näidustatud on funktsionaalne endoskoopiline siinuste kirurgia (FESS).
– Eemaldatakse tavaliselt põletikuline limaskest sõelluurakustiku eesosas ja laiendatakse põskkoopa loomulikku avaust.

Tulemused
– Paranenud limaskest soodustab oluliselt ripsepiteeli funktsiooni ja sageli põletike ahel katkeb.
– Ka FESS-operatsiooni järgselt võib esineda ninakõrvalurgete põletikke.

Opereeritud patsiendi ninakõrvalurgete
põletiku ravi
– Urget võib loputada nüri nõelaga keskmise karbiku alt.
– Alumise karbiku alt tehtavad loputused pole tavaliselt enam vajalikud, kuid neid on lubatud endist viisi teha.
Viited
http://medicina.bestit.ee/?id=1442&book_id=1

Tagasi
Hambaroboti
avalehele »
ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20