Suu seeninfektsioonid

pilt

Kirjeldus

– Candida albicans on tavaline suuparasiit, mis esineb asümptomaatilisena 20–50%-l elanikkonnast.
– Kliiniliselt algab seeninfektsioon siis, kui organismi vastupanuvõime langeb ja bakterite ning seente vaheline tasakaal häirub. Seega on seeninfektsioon kudede vastupanuvõime languse või organismi üldseisundi halvenemise märgiks.
– Infektsiooni soodustavateks teguriteks on vanus, antibiootikumravi, sooleparasiidid, krooniline kõhukinnisus, krooniline kõhulahtisus, liigne alkoholitarbimine. hormoonravi ja endokrinoloogilised faktorid, neist tähtsaimana diabeet.
– Nakatumisriski lisavad samuti suitsetamine, vähene süljeeritus ja halvasti sobivad proteesid.

Pildid

candida albicans
candida albicans
huule lõhe põhjustajaks Candida albicans
huule lõhe põhjustajaks Candida albicans

Diagnoos, sümptomid

Sümptomid
  • suunurgahaavandid (4)
  • valged laigud huultel või limaskestadel (4)
  • kipitav keel (11)
  • halb maitse suus (12)
  • halb maitse suus
  • keel on kaetud valge katuga
  • põletav tunne suus (2)
Kliiniline pilt
– Kliiniliselt võib infektsioon olla kolme tüüpi. Seeninfektsioon võib olla kas krooniline või äge.
1. Kõige tavalisem on atroofiline infektsioonivorm, kus suu limaskestal nähakse valulikke, punetavaid piirkondi mitmes suuruses.
2. Pseudomembranoosse seeninfektsiooni korral katavad limaskesta mitmesuguse suurusega
valkjad katud, mis kraapimisel ära tulevad, jättes järele väikese veritseva ala.
3. Hüperplastilise seennakkuse korral katab limaskesta paks valge katt, mida ei ole võimalik ära kraapida. Suu seeninfektsioon on kõige tavalisem HIV-infektsiooniga kaasnev suu limaskestamuutus.
– Suunurga haavandi (stomatitis angularis) põhjustajaks on kõige sagedamini Candida albicans (vahel ka Staphylococcus aureus), ebasobivad proteesid, rauapuudus, B-vitamiini puudus, Crohni tõbi või HIV-infektsioon.

Diferentsiaaldiagnostika
– Maakaartkeel, karvane leukoplaakia, leukoplaakiad ja teised hüperkeratoossed muutused.

Diagnoos
– Külv, äigepreparaat või biopsia mikroskoopilise uuringu jaoks.

Candida albicansi vohamist suus soodustavad suhkurtõbi, hormoonravi, halvasti sobivad hambaproteesid, suitsetamine ning vähene süljeeritus.

Candida albicans põhjustab söögitorupõletikku ehk soorösofagiiti enamasti AIDS-i haigetel või vähivastast keemiaravi saavatel inimestel, mõnikord võib haigus tekkida ka maosisu tagasivalgumise ehk reflukshaiguse tüsistusena.

Suu kandidoosile ehk suusoorile on iseloomulik paha maitse suus, valge katuga kaetud keel, limaskestade kipitus, punetus ning põletav tunne suus. Candida albicans võib põhjustada ka haavandit suunurgas. Esineb sageli lastel, kel on punnis põsed ja sügav nasolabiaalvagu, kus võivad kasvada stafülokokk ning Candida albicans. Patsiendid on sageli atoopikud. Kandida vohamine söögitorus võib olla sümptomiteta, sageli on samaaegselt nakatunud ka suu ja neel.

Ravi

Ravi
– Medikamentoosne ravi
• Amfoteritsiin-B imemistablett neli korda päevas nelja nädala jooksul.
• Nüstatiini-mikstuur 1 ml, neli korda päevas nelja nädala jooksul.
• Mikonasooli 2%-line geel, 2,5 ml iga 6 tunni järel nelja nädala jooksul.
• Flukonasool 50 mg üks kord päevas 14 päevajooksul.

– Põhihaiguse (diabeedi) ravi.


Suu kandidoosi raviks on seentevastase toimega suuveed, suus lahustuvad tabletid, ka suu limaskestale määritavad kreemid. Vajadusel võetakse ka tablette.

Limaskesta ärrituse ja haavanditele võib kasutada:
Aftamed®geel hüaluroonhappe erivorm on üks asendamatuid looduslikke komponente suu limaskestas. Kuna lahus kinnitub suurepäraselt limaskestadele, jääb kahjustustele kaitsev kattekiht, mis vaigistab valu otsekohe. Pikema aja jooksul eralduv hüaluroonhape rahustab ja uuendab kahjustunud kudesid ning haavandid paranevad seetõttu kiiremini.

Toitumine
•Igapäevased 5–6 söögikorda ja vaheeinet peaksid igaüks sisaldama ka närimist nõudvaid toiduaineid. Iga söögikorra lõpuks tuleks süüa juurvilja, pähkleid või juustu, mis neutraliseerivad suu happelist keskkonda. Kasulik on pärast sööki suud veega loputada
•Söögikordade vahel ei tohi tarvitada hapusid mahlu ja puuvilju ega tavalist suhkrut sisaldavaid toiduaineid.
•Janu joogiks on vesi. Vesi ja mineraalvesi on hammastele ohutud.

Ksülitooliga närimiskumm, pastillid ja imemistabletid
•Pärast sööki ja söögikordade vahel on süljeerituse suurendamiseks hammaste seisukohalt parim vahend ksülitooliga närimiskumm.
•Viletsate hammastega inimesed nätsu närida ei saa. Närimiskummi asemel võib kasutada ksülitooliga maitsestatud imemistablette ja -pastille,
•Ksülitooli kasulik efekt hammastele seisneb selles, et kariogeensed mikroobid ei suuda seda kasutada oma ainevahetuses, ega selle kaudu toota hamba kõvakudesid lahustavaid (piim)happeid. (Ksülitool)nätsu närimine lisab ka sülje eritumist, mis tõstab selle puhverduskapatsiteeti. Pikaaegne ksülitooli kasutamine vähendab S.mutansi hulka katus, kuigi süljes võib selle määr jääda endiselt kõrgeks. Ksülitooli kaariest ärahoidva efekti saavutamiseks tuleks seda närimist (või imemist) nõudval kujul kasutada umbes 1g suuruste annustena vähemalt kolm korda päevas, soovitatavalt (kaks nätsupatja) söögikordade lõpetamiseks. Nii lühendab see söögikorra järgset demineralisatsiooni ja kiirendab pH normaliseerumist, mis on remineralisatsiooniprotsessi eelduseks.)

Suuhügieen
•Hambaid tuleb igal hommikul ja õhtul põhjalikult pesta pehme hambaharjaga või elektrihambaharjaga. Unustada ei tohi hambavahesid.
•Lisaks fluori sisaldavale hambapastale on kasulik tarvitada ka mõnd lokaalset vahendit, eriti fluori sisaldavaid imemistablette või närimiskummi. Kaaries riskirühma patsientidele igapäevased suuloputused 0,05% NaF-lahusega.
•Vältida tuleb alkoholi sisaldavat suuvett.

Prognoos

Muidu tervetel patsientidel, kellel tekib kandida ülekasv suus, nahal või tupes, mööduvad vaevused tavaliselt mõnepäevase seentevastase raviga, jätmata mingit püsivat kahjustust. Haiguse kordumise vältimiseks on oluline leida Candida albicansi vohamist soodustavad tegurid.
Nõrgestatud immuunsüsteemiga isikutel võib kandidiaas ravile halvasti alluda, hilinenud ravi puhul levida kogu organismis ning osutuda eluohtlikuks.

Viited

http://medicina.bestit.ee/?id=1442&book_id=1
http://www.inimene.ee/index.php/?disease=k&sisu=di...