Laste hammaste tervis › Hambarobot › Laste ja noorukite söömishäired. Anorexia nervosa, Bulimia nervosa

Laste ja noorukite söömishäired. Anorexia nervosa, Bulimia nervosa

Etioloogia Diagnoos, sümptomid Ravi Prognoos Viited Pildid
Riskigrupid:
Kirjeldus
Söömishäirete all peetakse silmas olukordi, kus toidul on kaudne, manipulatiivne tähendus: leitakse, et toiduga saab hästi reguleerida välimust.
– Söömishäirete skaala on kirju. Kõige sagedamini esinevad häired on anorexia nervosa ja bulimia nervosa. Neile lisanduvad atüüpilised haigusjuhud ja liigsöömissööstud (binge-eating).
– Väikestel lastel võib esineda söömishäireid, mis on põhjustatud lapse ja hoidja vahelistest probleemsetest suhetest.
Pildid
  • Laste ja noorukite  söömishäired. Anorexia nervosa, Bulimia nervosa
    Laste ja noorukite …
  • Laste ja noorukite  söömishäired. Anorexia nervosa, Bulimia nervosa
    Laste ja noorukite …
  • Laste ja noorukite  söömishäired. Anorexia nervosa, Bulimia nervosa
    Laste ja noorukite …
Etioloogia Info
Etioloogia
– Söömishäirete tekkepõhjuseid on kaasajal leitud mitmeid. Haigestumist põhjustavad geneetilised, psühhodünaamilised ja sotsiaalkultuurilised faktorid.
– Söömishäire võib alata väga erinevas vanuses, kuid enamasti noorukieas, mil organismis toimuvad suured kasvumuutused.
– Tavaliselt algab anorexia nervosa 14–16.-aastastel või siis peatselt 18-aastaseks saavatel noorukitel. Bulimia nervosa algub peamiselt 19–20-aastasel.
– Tüdrukutel on söömishäireid 10–15 korda enam kui poistel.
– Iga 150. tüdrukul vanuses 14–16 esineb anorexia nervosa.
– Bulimia kohta puuduvad epidemioloogilised andmed, kuid arvatakse, et selle häire esinemissagedus on suurem kui anorexia nervosal.
Diagnoos, sümptomid Info
SümptomidVisuaalsed sümptomid:
hambapinnad on kulunud info (5)
hambas on auk info (9)
haavandid (18)
Tunnetuslikud sümptomid:
kurguvalu (6)
suukuivus (10)
kipitav keel (11)
hammaste tundlikkus (9)
Anorexia nervosa diagnostilised
kriteeriumid
– Patsient ei soovi olla normaalses kehakaalus.
– Kehakaal on vähemalt 15% allpool eeldatavat.
– Oma keha ei tajuta adekvaatselt.
– Hirm paksuks minemise ees.
– Ei ole haigust, millega kaasneks kehakaalu tõus.

Bulimia nervosa diagnostilised
kriteeriumid
– Soov olla kõhn, haiguslik tüsenemise kartus.
– Aeg-ajalt söömishood, mil kaotatakse kontroll söömise üle. Söömishoo järel tahetakse sisseahmitud toidust vabaneda, esilekutsutud oksendamise ja lahtistite ning diureetikumide abil.

Sümptomid
– Tüüpiline anorexia nervosa algab hiilivalt.
– Kehakaalu alanemine võib olla kiire või aeglane. Üldiselt jätkatakse kooliskäimist, tegeldakse oma harrastustega ja tuntakse end hästi, nii et väga paljudele peredele on alatoitumuse ilmsikstulek täielik üllatus.
– Kehakaalu alanemist noored ise häirena ei võta ja nende ravile mineku motiveerimine nõuab aega ning kannatlikkust.
– Somaatilised häired on
• amenorröa
• ainevahetuse aeglustumine, kõhukinnisus
• pulsi aeglustumine, madal vererõhk
• punetavad, külmad jäsemed

– Bulimia nervosaga noorukid on teadlikud oma söömishäirest, kuid et häirega kaasnevad häbija süütunded, ei ole neil kerge pöörduda abisaamiseks arsti poole.
– Kaasnevad somaatilised häired
• menstruaaltsüklihäired
• korduv oksendamine võib põhjustada elektolüütide ja happe-alustasakaaluhäireid ning hambaemaili kahjustusi

Laboratoorne leid
– Anorexia nervosa
• kerge aneemia
• veresuhkur normi alumisel piiril
• suureneb vereseerumi amülaasisisaldus
– Bulimia nervosa
• hüpokaleemia

Diferentsiaaldiagnoos
– Somaatilised haigused (ajukasvaja )
– Psüühilised haigused (depressioon, psühhoos, pühhoaktiivsete ainete kasutamine ).

Sümptomid suus:
- buliimikutel, kes sageli oksendavad täheldatakse hammaste intensiivset kulumist ja kaariese aktiisuse tõusu.
- krooniline kurguvalu
- erütematoosne limaskest, eriti kurgunibu
- palatinaalsel limaskestal täppverevalumid või submukoosne hemorrhages (tuleneb limaskesta kraapimisest sõrme küüntega )
- suukuivus
- põletav keel
Ravi Info
Ravi
– Kui diagnostilised kriteeriumid vastavad anorexia nervosale, on eelkõige vajalik perevestlus seletamaks neile hetkeolukorda. Seejärel koostada edasine raviplaan.
– On oluline, et nooruk ja ta pere mõistaksid häire tõsidust.
– Ravi motiveerimiseks võib vahel kuluda palju aega.
– Ravi jaotatakse järgmiselt:
• toitumise normaliseerimine
• psühhoteraapia
– Kui on tegemist väga tugevalt väljendunud anorektilise seisundiga, siis ravitakse noort kõigepealt
sisehaiguste osakonnas ja hiljem püütakse nooruk suunata psühhoteraapiasse.
– Psühhoteraapias on saadud häid tulemusi individuaal- ja pereteraapiaga, buliimia korral on kasutatud kognitiivteraapiat ja medikamentoosset ravi.
– 14–16-aastaste noorukite puhul on saadud häid tulemusi kogu perega tegelemisest. Sageli on häire tingitud sellest, et noorukil on raskusi oma perest eraldumisega, iseseisvumisega.
– Vanemate kui 16-aastaste patsientidega tuleks luua individuaalne, pikaaegne toetav ravisuhe.
– Kui toitumishäired on kestnud pikka aega ja ambulatoorse raviga ei ole saadud tulemusi, siis võib vaja minna sundhospitaliseerimist

Medikamentoosne ravi
– Anorexia nervosa ravis on kasutatud mitmesuguseid psühhotoopseid ravimeid, sh. neuroleptikume ja antidepressante. Kontrolluuringud on näidanud, et nendel on raviefekt vaid juhul, kui lisaks anoreksiale esineb ka depressiooni.
– Bulimia nervosa ravis on enam uuritud fluoksetiini ning leitud, et ta vähendab ligikaudu 2/3 haigetel söömissööste ja oksendamist.

Hambaravi

-Taastavad protseduurid ( nt. täidised)

-Rutiinne ennetustegevus (hambaravis ja kodus)
. oksendamise ajal kaitsta hambaid nt. magneesiumhüdroksiidiga (leelis) täidetud kapega
. peale oksendamist loputada suud veega, vesinikkarbonaadiga, 0,05%NaF suuveega või 0,05% naatriumfluoriidi suuvesi koos bikarbonaatidega
. fluoriiditeraapia hambaravis ja kodus (kodus kasutada 2 korda päevas NaF hambapastat ja 0,05% NaF suuvett)
. sülje eritumise parandamine (nt. ksülitool närimiskummi,-pastillide abil või kasutada sülge stimuleerivaid ravimeid)

Ksülitooliga närimiskumm, pastillid ja imemistabletid
•Pärast sööki ja söögikordade vahel on süljeerituse suurendamiseks hammaste seisukohalt parim vahend ksülitooliga närimiskumm.
•Viletsate hammastega inimesed nätsu närida ei saa. Närimiskummi asemel võib kasutada ksülitooliga maitsestatud imemistablette ja -pastille
•Ksülitooli kasulik efekt hammastele seisneb selles, et kariogeensed mikroobid ei suuda seda kasutada oma ainevahetuses, ega selle kaudu toota hamba kõvakudesid lahustavaid (piim)happeid. (Ksülitool)nätsu närimine lisab ka sülje eritumist, mis tõstab selle puhverduskapatsiteeti. Pikaaegne ksülitooli kasutamine vähendab S.mutansi hulka katus, kuigi süljes võib selle määr jääda endiselt kõrgeks. Ksülitooli kaariest ärahoidva efekti saavutamiseks tuleks seda närimist (või imemist) nõudval kujul kasutada umbes 1g suuruste annustena vähemalt kolm korda päevas, soovitatavalt (kaks nätsupatja) söögikordade lõpetamiseks. Nii lühendab see söögikorra järgset demineralisatsiooni ja kiirendab pH normaliseerumist, mis on remineralisatsiooniprotsessi eelduseks.


Toitumine
•Söögikordade vahel ei tohi tarvitada hapusid mahlu ja puuvilju ega tavalist suhkrut sisaldavaid toiduaineid.
•Janu joogiks on vesi. Vesi ja mineraalvesi on hammastele ohutud.
•vältida happelisi toite

Suuhügieen
• Hambaid tuleb igal hommikul ja õhtul põhjalikult pesta pehme hambaharjaga või elektrihambaharjaga. Unustada ei tohi hambavahesid
• peale oksendamist ei tohi hambaid pesta
•Lisaks fluori sisaldavale hambapastale on kasulik tarvitada ka mõnd lokaalset vahendit, eriti fluori sisaldavaid imemistablette või närimiskummi. Kaaries riskirühma patsientidele igapäevased suuloputused 0,05% NaF-lahusega.
•Vältida tuleb alkoholi sisaldavat suuvett.
•hambaarsti vastuvõtul käija tavalisest sagedamini, iga 3–6 kuu järel.

Kasutada kaltsiumi, fosfaati ja fluori sisaldavat geeli (Cervitec Fluor Protector Gel, GC Tooth Mousse), mis:
• parandab suu mineraalitasakaalu ja aitab neutraliseerida hambakatu pH
• sobib inimestele, kellel on agressiivne kaaries, erosioon, kiirenenud hammaste kulumine või puudulik süljeeritus
• sobib refluksiga ja pea -kaelapiirkonna kiiritusravi saavale patsiendile
• manustatakse õhtul või hommikul pärast hammaste pesu hammaste pinnale
NB! (ei sobi piimaproteiiniallergiaga)

Limaskesta ärrituse korral ja haavanditele võib kasutada:
Antimikroobset niisutavat suu geeli (BIOXTRA, BIOTENE ORAL BALANCE -GEEL jne), mis
• kaitseb kuivi ja tundlikke suu limaskestasid ja igemeid
• sobib kui on vähenenud süljeeritus ja aftid
Toode sisaldab ensüüme, Aloe verat ja ksülitooli ( ei sisalda gluteeni, nii et see sobib ka tsöliaakiat põdevatele.)
- manustatakse 2-3 korda päevas keele ja kantakse suus laiali,
- osa-või totaalproteesid kasutav isik kannab geeli proteesi siseküljele

Tehissülg ja suukuivust vähendavad geelid
•Tehissüljed leevendavad patsientide vaevusi pikemaks ajaks kui mitmesugused joogid. Vajadusel võib neid kasutada pidevalt.
•Tehissülge võib valmistada retsepti alusel apteegis, kuid saadaval on ka mitmed tehases valmistatud tehissüljed.
•Tehissülje asemel võib suu limaskestale määrida antimikroobset geeli (Oralbalance®).
Prognoos Info
Prognoos
– Söömishäired on raskesti ravile alluv tõsine haigus. Anorexia nervosa haigete lühiajaprognoos on hea, kuid pikaaegne on halvem. Ligikaudu 5– 16%-l on haigus surmaga lõppev.
– Bulimia nervosa kohta puuduvad pikema kestusega uuringud. Arvatakse, et haigus kestab aastaid.
– Bulimia nervosaga võivad kaasneda depressioon, enesetapumõtted, alkoholi või ravimite kuritarvitamine.

Tagasi
Hambaroboti
avalehele »
ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20