Leukoplaakia

pilt

Kirjeldus

Leukoplaakia on puhtalt kliiniline mõiste ja tähendab valget laiku, mida ei saa ära kraapida ning millele ei leita ühtegi teist kliinilist diagnoosi.

Osa leukoplaakiatest on prekantseroosid, mistõttu sellise leiu diagnoosimine ja jälgimine biopsia teel on möödapääsmatu. Iga kümnes keele ja iga neljas suupõhja leukoplaakia maligniseerub. Suurim vähirisk kaasneb leukoplaakiatega, mille puhul valkjad laigud vahelduvad erütroplaakiatega. Tavaliselt kaasneb leukoplaakiaga sekundaarne seennakkus.

Pildid

Leukoplaakia
Leukoplaakia
Leukoplaakia
Leukoplaakia

Etioloogia

Etioloogia teadmata, eeskätt meeste haigus; prekantseroos esineb enamasti >40 aastaste

Põhjustajad
- Ärritus (nt. krobeline täidis või kroonid, hõõruvad proteesid )
- Krooniline suitsetamine,
- Päike (muutused huultel)
- Suuvähk , kuigi harva
-HIV ja AIDS

Diagnoos, sümptomid

Sümptomid
  • valged laigud huultel või limaskestadel (4)
  • igemetel on valged laigud (4)
Leukoplaakia kliiniline pilt on varjeeruv ja selle välimus muutub aja jooksul sageli. Leukoplaakis´ad algavad õhukese halli või hallikasvalge katuna, mis mõnikord võib tunduda läbipaistvana, mõnikord on lõhenenud või kortsuline, kuid tüüpiliselt pehme ja lame. Nad on teravalt piirdunud, kuid vahetevahel võivad olla sulanud limaskesta. Sellele varajasele astmele viidatakse kui preleukoplaakiale, kuid õigem on seda nimetada õhukeseks leukoplaakiaks; so süsteemi järgi esimese astme leukoplaakia. Ta võib kaduda või püsida muutumatuna, kuid aja jooksul 2/3 sellistest kattudest laieneb aeglaselt lateraalsele ja omandab selgelt eristatava valge värvuse sarvkesta paksenemise tõttu.

Teise astme leukoplaakia kahjustuse pinnale tekivad ebakorrapärased teralised või sõlmelised moodustised ja sellest tulenebki nimetus teraline või sõlmeline leukoplaakia. Mõnikord võivad mainitud jäljed pinnal edasi areneda ja muutuda niivõrd arvukaks, et vastavat kahjustust kutsutakse tüükaliseks leukoplaakiaks. Mõlemad tüübid on kolmanda astme kahjustused, millel on sarnane prognoos.

Kolmanda astme leukoplaakiad võivad muutuda düspeptilisteks, isegi invasiivseks ja seda ilma muutuseta kliinilises pildis. Kraabitud aladele hakkavad ilmuma multiipelsed ümmargused või ovaalsed punased mittekahvatud laigud või erütroplaakia. Sellised alad on eelistatult kohad, kus epiteelirakud on nii ebaküpsed, et pole võimelised produtseerima keratiini. Need punavalgekirjud neljanda astme kahjustused on kõige murettekitavam vorm ja nende puhul on ekstreemselt kõrge risk haiguse maliigseks transformatsiooniks. Ühegi kolmanda või neljanda astme puhul ei tohiks biopsiat võtmata jätta, kuigiesimest ja teist jälgitakse sageli õigustatult ainult kliiniliselt.

Neljanda staadiumi kahjustuse puhul on vajalik läbivaatus iga kahe- kolme kuu järel. Ravitud kohad, kus kolme aasta jooksul ei kordu haigusprotsess, ei vaja edasist jälgimist, kuid iga patsienti residuaalse leukoplaakiaga tuleb jälgida kogu eluaja. Suuõõne vähkkasvajad on tüüpiliselt valutud, kuid neid saab kindlaks teha värvuse muutuse järgi.

Ravi

Raviks on biopsia võtmine ja kliiniline jälgimine iga 6 kuu järel.

Ärritaja eemaldamine (hõõruvad proteesid, täidiste ääred jne)
Suitsetamise vähendamine või lõpetamine

Kui leukoplaakia on keelel või suupõhjas, siis tuleks muutus kirurgiliselt või laseriga täielikult eemaldada

Viited

http://medicina.bestit.ee/bw_client_files/medicina/public/pdf_book_chapters/9_7-9.pdf#page=3
http://www.mayoclinic.com/health/medical/IM00216
http://www.terveyskirjasto.fi