Laste hammaste tervis › Hambarobot › Bruksism

Bruksism

Etioloogia Diagnoos, sümptomid Ravi Viited Pildid
Riskigrupid:
Kirjeldus
Bruksism on hammaste krigistamine, nagistamine ja teineteise vastu hõõrumine. Paljud lapsed ja täiskasvanud krigistavad oma hambaid une ajal ilma, et nad seda ise teaksid. Lisaks hammaste krigistamisele närivad mõned bruksistid küüsi, pastakaid või põseseinu. Kõige selle tulemusel hakkavad hambad kuluma lühemaks, tekivad praod, hambad hakkavad killustuma, igemepiir taanduma jne. Järgnev artikkel annab nõuandeid bruksismi avastamiseks ja peatamiseks.

Kas olete kunagi kuulnud, kuidas teine inimene läbi une hambaid krigistab? Te võite selle inimese äratada, ta keerab end paremasse asendisse, kuid mõni minut pärast uinumist jätkub hammaste krigistamine uuesti. Bruksismi all kannatavad inimesed leiavad, et hammaste krigistamine ei allu nende tahtele ning seda on väga raske kontrollida. Samas on mõni bruksist ekslikult veendunud, et hambad peavadki pidevalt olema tihedalt teineteise vastu surutud. Mõni inimene krigistab ja hõõrub hambaid teineteise vastu ka päevasel ajal. Mõni inimene ei teadvusta seda probleemi enne, kui keegi sellele tähelepanu juhib. Enamasti ei oska une ajal hambaid krigistav inimene ärkvel olles seda heli hammastega tekitada. Kuna inimesel endal on bruksismi raske märgata ja hambad kuluvad aeglaselt, märgatakse probleemi sageli alles siis, kui hambad on juba pöördumatult kulunud ja lagunenud ning olukorda parandada on praktiliselt võimatu.
Pildid
  • Bruksism
    Bruksism
  • Bruksism
    Bruksism
Etioloogia Info
Keegi ei tea täpselt, miks osad inimesed kannatavad bruksismi all ja teised mitte. Tegelikult hõõrub või surub iga inimene tahtmatult oma hambaid, kuid mõned lihtsalt teevad seda liiga sagedasti ning tugevalt. Kõige levinum on see laste seas ning nende puhul arvatakse olevat põhjus hammaste vahetumise protsessis.
Täiskasvanute puhul on peamised põhjused ilmselt liigses stressis ning isiksuse probleemides - närviline, vihaleajav ja frustreeriv õhkkond soodustab bruksismi välja arenemist. Bruksismi võivad põhjustada tundlikkus külmale/kuumale, alalõualiigese probleemidest tingitud valud, ortodontilised probleemid, artriit, koljus asuv kasvaja jm.
Sagedasti on põhjuseks teatud vitamiinide puudus. Kaltsiumi ja pantoteenhappe võtmine aitab bruksismi ennetada, kuna kaltsium aitab vähendada lihaste tahtmatuid liigutusi ning pantoteenhape parandab lihaste koordinatsiooni. Lisaks sellele on soovitav tarbida piisavalt B-vitamiini, mis vähendab stressi, sest ka stress paneb inimesed oma lõugu liiga jõuliselt kokku suruma. Liiga suure hammustusjõu registreerimiseks võidakse kasutada ka spetsiaalset aparaati, mille elektroodid mõõdavad lihaste aktiivsust.
Diagnoos, sümptomid Info
SümptomidVisuaalsed sümptomid:
lühenenud hammas (2)
hamba lõikeserv kulunud (2)
hambapinnad on kulunud info (5)
igemed on tursunud/vohavad (17)
hambast on kild väljas (2)
hambas on praod
hammas loksub (2)
Tunnetuslikud sümptomid:
lõualuu valutab (2)
hammas on tundlik koputamisele
peavalu (13)
hammaste tundlikkus (9)
Muud (heli, lõhn jm) sümptomid:
lõualuu raksub süües (2)
hammas naksub
hammaste krigistamine (une ajal) (2)
ei taha süüa (13)
hamba kinnitussidemete kadu (3)
Bruksismi võimalikud tagajärjed on:

Hammaste kulumine.
Bruksismi tõttu kuluvad hambad nii, et need paistavad pealt lamedad. Eriti märgatav on see siis, kui esihambad on ühekõrgused - justkui oleksid maha viilitud.

Hammaste lagunemine.
Edasisel kulumisel tekivad esihammaste servadesse ja tagahammaste nurkadesse mikropraod ja lõhed, mida röntgenpilt ei näita. Neid on võimalik avastada vaid intraoraalse ülesvõtte suurendamisel. See on väga oluline, kuna lõpuks selliste pragudega hambad killustuvad ja lagunevad. Pärast killu eraldumist läheb sageli vaja juurekanali ravi, sest killu eraldumiskohast pääsevad bakterid juurekanalile hästi ligi ning nakatavad selle.

Hammaste tundlikkus.
Tekib hammaste valulikkus ja/või külmaakartlikkus

Igemepiiri taandumine.
Enamasti usutakse, et igemepiir taandub ja hambad "muutuvad pikemaks"; seoses vananemisega, liiga kõva hambaharja kasutamisega ning igemehaiguste esinemisega. Tegelikult võib aga põhjus seisneda liiga suures abrasioonis, mida hambaid teineteise vastu hõõrudes aastate jooksul tekitatakse. Suurte pingete tõttu kulub hambakaelalt kaitsev emailikiht maha ning paljastub tumekollane dentiinikiht, mis on kaariesele ja infektsioonidele väga vastuvõtlik ning teeb hambad väga tundlikuks.

Hammaste loksumine.
Hambad hakkavad loksuma tänu sellele, et neile mõjub pidevalt edasi-tagasi painutav jõud. Sama moodi hakkab nael loksuma, kui seda seinast välja püütakse tõmmata.

Peridontaaltaskute teke
Mõnikord ei hakka hambad lihtsalt loksuma, vaid neid ümbritsev luukude hakkab taanduma ning tekivad nn periodontaaltaksud.

Luuvallide teke
Mõnel inimesel ei esine mitte luukoe kadu, vaid vastupidi - igemetest mõlemale poole hakkab kasvama lisaluu, et hambaid toetada.

Põskede ärritus
Igemete ja põse vahele tekkiv kõva lisakude näitab millises kohas on hammastevaheline surve kõige suurem. Sellel alal tekib põse limaskestade ärritus ning inimene hakkab üha sagedamini endale põske hammustama, mis tekitab põsele armistunud koed.

Peavalu.
Lihasvalu asemel võib bruksist (eriti pärast ärkamist) tunda peavalu.

Alalõualiigese probleemid
Alalõualuu liigese (TMJ) raksumine ja/või lukustumine.

Valusad lihased
Kui lõualihased on pidevas ülepinges muutuvad need valusaks täpselt nagu kõik teised lihased üleliigse pingutuse või treeningu korral.
Ravi Info
Visiidi käigus kontrollib hambaarst lisaks hammastele automaatselt ka igemete seisukorda, mis võib anda vihjeid algavast bruksismist. Diagnoosi kinnitamiseks vaadeldakse hambaid ja igemeid mitme järjestikuse visiidi jooksul. Väikemate probleemide korral õpib patsient oma keelt, huuli ja lõualihaseid õigesti lõdvestama ja hoidma.

Kui hammaste krigistamine on krooniline, siis enamasti hambaarst teeb (õigemini laseb hambalaboris teha) selle vältimiseks spetsiaalse akrüülist hambakaitse, mida bruksist peab kandma öösiti. Hambakaitse takistab hammastel öösel kokku puutumast ning hoiab lõualuid õiges asendis, mis omakorda aitab lõualihastel lõdvestuda. Sellest hoolimata jätkub hammaste kulumine, sest "veendunud" krigistaja surub oma hambaid päevasel ajal, kui ta hambakaitset ei kanna. Seega on hambakaitse üks vahend tagajärgede leevendamiseks, kuid bruksismi põhjust see siiski ei kõrvalda. Pikaajalisel kandmisel võib selline hambakaitse tekitada isegi ortodontilisi probleeme (esihambad ei ulatu enam kokku).

Ka suhkru liigtarbimine paar tundi enne uinumist võib hammaste krigistamist suurendada, mistõttu ei tohiks suhkrut tarbida 6 tundi enne magama minekut. Selle asemel tuleks võtta kerge proteiinirikas eine.

Üks alternatiivmeetodeid bruksismist vabanemises peitub inimese autosugestioonis, mida viiakse läbi koos psühholoogiga. See aitab inimesel aja jooksul liigpingetest vabaneda ning nii kaob ka vajadus oma hambaid krigistada ning tugevalt kokkusurutuna hoida.

Tagasi
Hambaroboti
avalehele »
ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20