Laste hammaste tervis › Hambarobot › Suurenenud süljenääre

Suurenenud süljenääre

Etioloogia Diagnoos, sümptomid Ravi Viited Pildid
Riskigrupid:
Kirjeldus
-Kõrvasüljenäärme uni- või bilateraalse turse tekitajana tunda ära mumps.
– Kui süljenäärme tursega kaasneb mäda eritumine näärmejuhast või mõni muu bakterinfektsiooni tunnus, tuleb alustada ravi antibiootikumidega.
– Valuliku, hooti esineva ühepoolse süljenäärme turse korral tuleb mõelda sialolitiaasi peale.
– Difuusse, nõrgalt valuliku bilateraalse turse puhul tuleb otsida sidekoehaigust või mõnda muud organismi üldhaigust.
– Aeglaselt kasvava, ühepoolse turse korral võib oletada tuumorit. Eriti, kui on tegemist üle 50- aastase patsiendiga. Biopsiat MITTE võtta, patsient saata eriarsti juurde.
Pildid
  • Sialolitiaas (süljekivi)
    Sialolitiaas (süljekivi)
  • Sialolitiaas (süljekivi)
    Sialolitiaas (süljekivi)
Etioloogia Info
Süljenäärmete suurenemise põhjused ja diferentsiaaldiagnostika

Purulentne parotiit
– Valulik, tavaliselt ühepoolne näärme turse koos kaasneva nahapunetuse ja ägedate organismi üldnähtudega.
– Sarnane haiguspilt võib esineda submandibulaarnäärme põletiku korral.
–Diagnoos
• Sageli märgatavalt tõusnud settereaktsioon ja CRV.
• Kõrvasüljenäärme vajutamisel võib näärmejuhast väljuda mäda, mis tuleb saata mikrobioloogilisele uurimisele.

Krooniline bakteriaalne parotiit
– Palavik võib korduda, nääre muutuda kõvaks ja püsida turses ka ägedate põletikuperioodide vahel.
– Selle haiguse põhjustajateks on enamasti stafüloja streptokokk. Ravile resistentsete haigusjuhtude
korral tuleb arvesse ka tuberkuloos. Sarnane haiguspilt võib olla submandibulaarnäärme põletiku puhul.
– Diagnoos
• Palavikuperioodil esinevad kõrgenenud CRV väärtused ja leukotsütoos.
• Juhul, kui süljenääre jääb pikemaks ajaks suurenenuks, tuleks tuumori või tuberkuloosi välistamiseks lasta võtta spetsialistil biopsia.

Mumps
– Vaktsineeritud patsientidel esineb harva.
– Võib olla ühe- või kahepoolne.
– Sümptomid on palavik, kiiresti väljakujunev pehme, “taignase” konsistentsiga kõrvasüljenäärme turse ja valulikkus palpatsioonil, spontaanne valu ja vähese hulga limaja eritise väljumine parootise juhast. Haigusnähud taanduvad 1–2 nädala jooksul.
– Diagnoos: uuritakse paarisseerumeid.

Sialolitiaas (süljekivi)
– Kivid esinevad alati ühepoolselt ja lokaliseeruvad tavaliselt submandibulaar- või (harvem) kõrvasüljenäärme juhas.
– Pärast sööki tunneb haige valu, kiiresti algab näärme või juha turse, mis võib kesta mõnest tunnist mitme päevani.
– Diagnoos
• Ultraheliuuring

Sialadenoos e. süljenäärme suurenemine
– Mitte neoplastiline või põletikuline süljenäärme
– sagedamini parootise – bilateraalne, difuusne ja aeglaselt arenev turse. Palpatsioon ei ole valulik. Sageli viib aeglaselt areneva süljeerituse vähenemiseni .
– Tavalisemad põhjused on:
• reumaatiline sialadenoos (mh. Sjögreni sündroom)
• sarkoidoosiga kaasnev süljenäärme suurenemine
• hormonaalsed põhjused
• diabeet.

Süljenäärmete kasvajad
– Avalduvad enamasti valutute ja vähesegavate kühmudena, mis kõrvasüljenäärme piirkonnas võivad olla vahetult naha all.
– Diferentsiaaldiagnostiliselt on olulisemaks vaheks parotiidi ja sialadeeniatega võrreldes unilateraalsus ning selgelt piirdunud ja kõva konsistentsiga turse.
– Tuumor võib lokaliseeruda ka alalõuanurga taha, tonsillide piirkonda.
– Tuumorit oletades ei tohi biopsiat võtta, vaid patsient tuleb saata ORL-arsti konsultatsioonile.
– Umbes 80% tuumoritest on healoomulised.
Diagnoos, sümptomid Info
SümptomidVisuaalsed sümptomid:
suurenenud süljenääre
Tunnetuslikud sümptomid:
lümfisõlmede suurenemine (4)
suukuivus (10)
suurenenud lümfisõlmed kaelal (6)
Muud (heli, lõhn jm) sümptomid:
palavik kuni 38 °C (15)
Haigusnähtude ilmnemisel tuleb arvestada patsiendi vanust ja sugu:
• Naistel esineb süljenäärmeid kahjustavaid reumaatilisi haigusi sagedamini kui meestel.
• Noortel eelkõige viirusinfektsioonid.
• Keskealistel süljekivid ja süljenäärme suurenemine e. sialadeenia.
• Vanemate puhul mõelda tuumori peale.

– Süljenäärmeid uuritakse bimanuaalse palpatsiooniga (ka intraoraalselt!). Samas tuleb meeles pidada, et normaalse suurusega kõrvasüljenäärmed pole palpeeritavad. Kui nääre on palpatoorselt valulik, siis on see tavaliselt põletiku tunnus.
Ravi Info
Raske kuluga Purulentne parotiiti ravitakse veenisiseselt manustatavate tsefalosporiinidega, näit. tsefuroksiim 750 mg – 1,5 g x 3 ühe nädala jooksul. Sümptomite taandudes või kerge kuluga haiguse korral võib kasutada peroraalseid tsefalosporiine.

Krooniline bakteriaalne parotiit 1–2 kuu pikkune antibiootikumikuur (amoksitsilliin või doksütsükliin).
• Abi võib olla näärme õrnast masseerimisest.
• Muu ravi valitakse vastavalt etioloogiale.

Mumps
– Vaktsineeritud patsientidel esineb harva.
– Võib olla ühe- või kahepoolne.
– Sümptomid on palavik, kiiresti väljakujunev pehme, “taignase” konsistentsiga kõrvasüljenäärme turse ja valulikkus palpatsioonil, spontaanne valu ja vähese hulga limaja eritise väljumine parootise juhast. Haigusnähud taanduvad 1–2 nädala jooksul.
– Diagnoos: uuritakse paarisseerumeid.

Sialolitiaas (süljekivi)
Kui süljekive (sageli palpeeritavad või röntgenpositiivsed) ei eemaldata, võib tagajärjeks olla krooniline näärmepõletik. Kivi eemaldatakseeemaldatakse juha laiendades või lõike abil (teostab eriarst).
• Põletiku korral antibiootikumravi.

Sialadenoos e. süljenäärme suurenemine. Kui võimalik, tuleb ravi suunata sialadenoosi põhjustava haiguse vastu, mitte süljenäärmetele.




Tõhustatud suuhügieen
Toitumine
•Igapäevased 5–6 söögikorda ja vaheeinet peaksid igaüks sisaldama ka närimist nõudvaid toiduaineid. Iga söögikorra lõpuks tuleks süüa juurvilja, pähkleid või juustu, mis neutraliseerivad suu happelist keskkonda. Kasulik on pärast sööki suud veega loputada
•Söögikordade vahel ei tohi tarvitada hapusid mahlu ja puuvilju ega tavalist suhkrut sisaldavaid toiduaineid.
•Janu joogiks on vesi. Vesi ja mineraalvesi on hammastele ohutud.


Ksülitooliga närimiskumm, pastillid ja imemistabletid
•Pärast sööki ja söögikordade vahel on süljeerituse suurendamiseks hammaste seisukohalt parim vahend ksülitooliga närimiskumm.
•Viletsate hammastega inimesed nätsu närida ei saa. Närimiskummi asemel võib kasutada ksülitooliga maitsestatud imemistablette ja -pastille,
•Ksülitooli kasulik efekt hammastele seisneb selles, et kariogeensed mikroobid ei suuda seda kasutada oma ainevahetuses, ega selle kaudu toota hamba kõvakudesid lahustavaid (piim)happeid. (Ksülitool)nätsu närimine lisab ka sülje eritumist, mis tõstab selle puhverduskapatsiteeti. Pikaaegne ksülitooli kasutamine vähendab S.mutansi hulka katus, kuigi süljes võib selle määr jääda endiselt kõrgeks. Ksülitooli kaariest ärahoidva efekti saavutamiseks tuleks seda närimist (või imemist) nõudval kujul kasutada umbes 1g suuruste annustena vähemalt kolm korda päevas, soovitatavalt (kaks nätsupatja) söögikordade lõpetamiseks. Nii lühendab see söögikorra järgset demineralisatsiooni ja kiirendab pH normaliseerumist, mis on remineralisatsiooniprotsessi eelduseks.)

Tehissülg ja suukuivust vähendavad geelid
•Tehissüljed leevendavad patsientide vaevusi pikemaks ajaks kui mitmesugused joogid. Vajadusel võib neid kasutada pidevalt.
•Tehissülge võib valmistada retsepti alusel apteegis, kuid saadaval on ka mitmed tehases valmistatud tehissüljed.
•Tehissülje asemel võib suu limaskestale määrida antimikroobset geeli (Oralbalance®).

Suuhügieen
•Hambaid tuleb igal hommikul ja õhtul põhjalikult pesta pehme hambaharjaga või elektrihambaharjaga. Unustada ei tohi hambavahesid.
•Lisaks fluori sisaldavale hambapastale on kasulik tarvitada ka mõnd lokaalset vahendit, eriti fluori sisaldavaid imemistablette või närimiskummi. Kaaries riskirühma patsientidele igapäevased suuloputused 0,05% NaF-lahusega.
•Vältida tuleb alkoholi sisaldavat suuvett.
•käima hambaarsti vastuvõtul tavalisest sagedamini, iga 3–6 kuu järel.
•Kuiva suu hambapasta sisaldab kolme süljeensüümi - laktoperoksüdaas, glükoosoksüdaas ja lüsosüüm - tõstmaks ja asendamaks sülje enda kaitseomadusi (Biotene hambapasta)

Raskendatud suuhügieeni korral määratakse paranemisperioodiks patsiendile 0,12% kloorheksidiinilahusega suuloputused. CHX seostub hamba-, igeme- ja bakteripinnal olevate anioonidega Mõju avaldub 12-18 tunni jooksul. Kloorheksidiini kasutatakse antiseptikuna igemehaiguste ravil ja ennetuses (tavaliselt 0,12 - 0,2% lahus) Kloorheksidiin põhjustab juba ravi alguses maitsmisaistingute muutuse ning hammaste ja limaskestade värvumise. Mõlemad kaebused taanduvad kiirelt ravikuuri lõpetamise järgselt.
- ei kasutata raseduse ja rinnaga toitmise ajal,
- Kloorheksidiin võib põhjustada ka allergilisi reaktsioone.
- Piimatoodete ja geeli kasutamise vahel peab olema vähemalt üks tund, sest piima kaltsiumi nõrgendab kloorheksidiinin efektiivsust.
- Fluoriidi sisaldava hambapasta ja klooriheksidiinisuuvee kasutamise vahel peab olema paar tundi, sest naatriumlaurüülsulfaat kahjustab kloorheksidiini mõju.

Limaskesta ärrituse ja haavanditele võib kasutada:
Aftamed®geel hüaluroonhappe erivorm on üks asendamatuid looduslikke komponente suu limaskestas. Kuna lahus kinnitub suurepäraselt limaskestadele, jääb kahjustustele kaitsev kattekiht, mis vaigistab valu otsekohe. Pikema aja jooksul eralduv hüaluroonhape rahustab ja uuendab kahjustunud kudesid ning haavandid paranevad seetõttu kiiremini

Antimikroobset niisutavat suu geeli (BIOXTRA, BIOTENE ORAL BALANCE -GEEL jne )
•kaitseb kuivi ja tundlikke suu limaskestasid ja igemeid.
•Toode sisaldab ensüüme, Aloe verat ja ksülitooli ( ei sisalda gluteeni, nii et see sobib ka tsöliaakiat põdevatele.)
•Sobib kui on vähenenud süljeeritus ja aftid
•manustatakse 2-3 korda päevas keele ja kantakse suus laiali,
Viited
http://medicina.bestit.ee/bw_client_files/medicina/public/pdf_book_chapters/9_7-9.pdf

Tagasi
Hambaroboti
avalehele »
ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20