Laste hammaste tervis › Hambarobot › Lame lihhen

Lame lihhen

Ladina k: lichen ruber planus
Etioloogia Diagnoos, sümptomid Ravi Viited Pildid
Riskigrupid:
Kirjeldus
Lame lihhen on üks sagedasematest suu limaskesta muutustest. 70%-l patsientidest, kellel esinevad
nahamuutused, on lihhenile tüüpilised muutused ka suu limaskestal. Seevastu suu lihhenit põdevatest patsientidest on nahamuutused ainult 30–40%-l. Enamik haigestunuist on keskealised naised.

Suu limaskestal esineb retikulaarne, atroofiline (erosiivne) või bulloosne lihheni vorm. Kõige sagedasem on retikulaarne vorm, mille puhul nähakse põse limaskestal võrkjaid heledaid Wickhami kiude.

•Retikulaarne ehk võrkjas vorm on kõige sagedasem. Sellele vormile on iseloomulikud väikesed paksud, polügonaalsed purpurpunased paapulid, mille pinnal võib täheldada õrnu hallikasvalgeid jooni. Paapulid võivad laatuda ja olla eri mustritega

•Atroofilise vormi korral võib limaskesta epiteel muutuda nii atroofiliseks, et rebeneb spontaanselt või kergest traumast tingituna, põhjustades haavandeid. Sageli on epiteeli paksus vaid 1/5 normaalsest paksusest, limaskest selles piirkonnas on punane, väikesed veresooned võivad paista läbi epiteeli. Ville leiab suus harva, sest nad lõhkevad kergesti , jättes maha erosioone ja haavandeid. Tüüpilise erosiivse kahjustuse korral leidub suuõõnes suuri erosioone, mis on ebaregulaarsete piirjoontega. Kui ka igemed on lihhenist haaratud, võib see esile kutsuda ketendava mustriga igemepõletiku. Tavaliselt on see vorm väga valulik, krooniline ja raskelt ravitav. Lokaliseerub peamiselt põse limaskestal, igemetel ja keelel.

•Plakilaadne lihhen manifitseerub tavaliselt keelel, eriti tagumisel ja külgmistel aladel, harvem keele alumisel küljel , põse limaskestadel ja igemetel. Keele seljal esinev nn munakivimuster on tavaline ja kahjustus on enamasti sümmeetriline. Ekstreemsemal juhul võib olla terve keele selg paksenenud ja valkja värvusega. Kahjustus on tavaliselt krooniline ja hüperkeratiniseerunud, ning võib alata leukoplaakia kliiniline diferentsiaaldiagnoos. Need tihked valkjad kahjustusalad võivad olla laialt levinud üle kogu suu.

•Papullaarse lihheni korral esineb limaskestal väikeseid valgeid paapuleid, mis võivad omavahel liituda. Bulloosne ehk villiline lihhen on väga harva esinev ja teda kutsutakse ka vesikulaarseks vormiks. Lokaliseerub peamiselt keelel, aga ka mujal limaskestal, harvem igemetel. Kahjustuselemendiks on villid, mille suurus võib ulatuda mõnest millimeetrist mõne sentimeetrini. Niiske keskkonna tõttu suuõõnes võivad villid kergelt lõhkeda, jättes järgi haavandilise pinna. Villid on tõenäoliselt põjustatud tursest sidekoes ja defektist baasmembraanis.
Pildid
  • Lame lihhen
    Lame lihhen
  • Lame lihhen
    Lame lihhen
  • Võrkja struktuuri võib punane lihhen tekitada ka alahuulele.Sarnane võrkjas struktuur võib esine
    Võrkja struktuuri võib …
Etioloogia Info
Etioloogia on ebaselge.

Lihheni ehk salakoi tüüpi limaskesta muutusi tekitavad
• ravimid: vererõhuravimid, suhkurtõveravimid, kullasoolad, anti-inflammatoorsed ravimid, malaariavastased ravimid
• autoimmuunhaigused: myasthenia gravis, süsteemne erütematoosne luupus, haavandiline koliit, alopecia areata, vitiliigo, maksahaigused.
• amalgaam.
Diagnoos, sümptomid Info
SümptomidVisuaalsed sümptomid:
igemetel on valged laigud (4)
valged laigud huultel või limaskestadel (4)
limaskestal võrkjad heledad Wickhami kiud
Diagnoos põhineb lisaks kliinilisele pildile histoloogilisel uuringul (biopsia võtta enne steroidsalvidega ravi).
Enamik haigestunuist on keskealised naised. Suu limaskestal esineb retikulaarne, atroofiline (erosiivne)
või bulloosne lihheni vorm. Kõige sagedasem on retikulaarne vorm, mille puhul nähakse põse limaskestal võrkjaid heledaid Wickhami kiude.
Ravi Info
Raviks on
- trauma elimineerimine,
- sekundaarse seennakkuse ärahoidmine,
- optimaalne suuhügieen,
- vajadusel kortisooni sisaldavad suusalvid vastavalt haigusnähtudele.
-Suu kahjustuse korral 0,1-0,2 % triacinolini atsetooni-vee suspensiooni koos või ilma kortikosteroididega.

Eeskätt erosiivse või haavandilise kahjustusega haiged jäävad jälgimisele 3…6 kuuliste intervallidega.

Kodus kummelitee ja keedusoola lahusega loputused.
Piisavalt tarvitada rauda ja B-rühma vitamiine.

Vältida joodi ja kloorheksidiini sisaldavt suuvett, mis võib ravitulemusi halvendada.
Viited
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2518/hambaarstilt_perearstile_materjalid.pdf
http://medicina.bestit.ee/?id=1442&book_id=1

Tagasi
Hambaroboti
avalehele »
ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20