Laste hammaste tervis › Hambarobot › Neelamisfunktsiooni häire

Neelamisfunktsiooni häire

Viited Pildid
Riskigrupid:
Kirjeldus
SümptomidMuud (heli, lõhn jm) sümptomid:
probleemid kõnega (5)
probleemid neelamisega (4)
valehambumus (18)
Kliinilised sümptomid on tingitud muutunud keeleasendist ja miimiliste lihaste suurenenud pingest. 2,5-aastasel lapsel on piimahammaskond ja on lõppenud infantiilse e. imikutele iseloomuliku neelamisviisi ümberkujunemine somaatiliseks e. tavapäraseks (keele ots toetub eeshammaste taha). Kui aga säilib infantiilne neelamisviis, siis suunava tõuke ajal täheldatakse alahuule ja lõuatsi lihaste pinget. Mõningatel juhtudel on pingul kõik miimilised lihased ja kaelalihased. Neelamise momendil on keel hammaste vahel ja surub ettenihutatud huultele, sagedamini alumisele (joonis 5). Veel võib täheldada otsmiku krimpsutamist, silmade sulgemist ja kaela ettesirutamist, et kergendada neelamist.

Normaalsel neelamisel peaks keel asuma suulae eesmises osas. Inimene neelab umbes 2000 korda ööpäeva jooksul. Igal valel neelamisel surutakse keel korraks hammaste vahele, see kestab lühikest aega ja nõrga jõuga, kuid sagedasti. Kõige efektiivsemaks hambaid nihutavaks jõuks ongi nõrgad, kuid kestvad jõud. Imikud ja väikelapsed neelavad keel igemete ja hammaste vahel. Hiljemalt seitsmendaks eluaastaks peaks neelamistüüp olema muutunud ning keel peaks asetsema neelamisel suulae eesmises osas ning hambad olema kontaktis. Kui keel asetatakse neelamisel hammaste vahele, siis suu ja põskede lihased töötavad sarnaselt imemisliigutusele. Vale neelamise puhul kujuneb välja lahihambumus, kus ülemised ja alumised hambad ei kattu ja ülemised esihambad võivad olla liigse kaldega. Osad lapsed asetavad keele külgmiste hammaste vahele. Selle liigutuse tulemusel jääb vahe ülemiste ja alumiste külgmiste hammaste vahele.

Vale neelamise põhjused on mitmesugused:
-pärilikkusest tingitud hammastevaheline sigmatism (pudikeelsus);
- pikaajaline luti imemine;
-hiline tugeva konsistentiga toidu lülitamine toiduratsiooni ja pikaajaline vedela toidu tarvitamine;
- ajutiste hammaste hiline lõikumine;
- sõrmede, rusika ja keele imemise harjumus;
- patoloogilise hambumuse varajane formeerumine, kui on tegemist suure sagitaalse või vertikaalse lahiga;
ninahingamistakistus.

Neelamisfunktsiooni normaliseerimise ja profülaktika meetodid:
-lapse ravi kurgu-nina-kõrvaarsti juures ja ninahingamise normaliseerimine;
-õpetada lapsele õiget neelamist, jälgides järgnevaid reegleid:
-hambakaared ja huuled on suletud, näo ja kaela lihased maksimaalselt lõõgastatud, keele ots on surutud kõvasuulae eesmisesse ossa;
-varajane ortodontiline ravi pikaajalise kinnitusperioodiga;
-teha lapsevanemate hulgas selgitustööd pikaajalise luti imemise tagajärgedest, tugeva konsistentsiga toidu lülitamise tähtsusest toiduratsiooni.

Harjutus õige neelamise õppimiseks:
Õiget neelamist on hea õppida vedelikku täis suuga. Näole tuleks manada naeratus, nii et hambad paistaksid ja huuli ei tohiks kokku panna. Valesti neelatades pääseb vedelik suust välja.

Neelamisliigutusel tuleks tunnetada, et töötavad kaela ja neelu lihased, mitte aga põse ja huulte lihased. Paljud valesti neelajad ei tea isegi, et nad midagi valesti teevad. Neelamine on niivõrd loomulik tegevus, et sellele ei pöörata tähelepanu.
Pildid
  • Neelamisfunktsiooni häire
    Neelamisfunktsiooni häire
  • Infantiilne neelamine
    Infantiilne neelamine
  • Keelekaitse
    Keelekaitse
Viited
http://www.ut.ee/tervis/hambad/p2_2.htm
http://www.hambaarst.ee/artiklid/18

Tagasi
Hambaroboti
avalehele »
ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20