Laste hammaste tervis › Hambarobot › Parodontiit

Parodontiit

Etioloogia Diagnoos, sümptomid Ravi Järelkontroll Prognoos Viited Pildid
Riskigrupid:
Kirjeldus
Parodontiit on mikroobide poolt põhjustatud hammast ümbritsevate kudede põletik, mille tagajärjel hävib hamba kinnituskudede süsteem ja luu, kuni hammas langeb välja.
Parodontiidile eelneb alati gingiviit, kuid mitte igast gingiviidist ei pruugi areneda parodontiit.
Parodontiit mõjutab kogu organismi!
Parodontiidi korral on põletikust haaratud ja kannatada saanud hammaste tugiaparaat – luu- ja sidekude, mis hoiab hambaid paigas. Kui gingiviit on pöörduv haigus ehk põhjuse saab likvideerida ja pärast ravi saab elada nagu enne, siis parodontiidi puhul saab haiguse peatada, aga endist lõualuu ja kinnitussidede olukorda tagasi ei saa.
Mikroobide otsesest toimest hävineb hammast hoidev luu. Parodontiiditekitajad mikroobid sisenevad vereringesse ning rändavad teiste elutähtsate organiteni, kus nende vastu tekib süsteemne immuunreaktsioon, mis omakorda põhjustab põletikke ja haiguslikke muutusi ka teistes organisüsteemides.
Uuringud on näidanud, et sellisel teel
- võivad tekkida südamehaigused
- suureneb insuldi oht
- soodustub reuma, reumatoidartriidi teke
- suureneb enneaegsete ja madalakaaluliste beebide sündimise oht
- halveneb selliste patsientide tervis, kelle organism on eelnevalt nõrgestatud diabeedi, hingamisteede haiguste või osteoporoosi tõttu

Parodontiit esineb tavaliselt täiskasvanutel ja on üldjuhul kroonilise iseloomuga. Haigus võib süveneda aeglaselt või kiiremine. Ägestumine, eriti abstsesside (mädakollete) tekke korral võib anda olulisi üldnähtusid nagu:
- kehatemperatuuri tõus
- halb enesetunne
- vere settereaktsiooni kiirenemine ja leukotsüütide hulga suurenemine.

Parodontiidile on iseloomulik igemete veritsus pika aja jooksul, tekivad igemetaskud, mis õigeagse ravi puudmisel arenevad luutaskuteks.
Haiguse tekkele aitavad kaasa:
- karioossed hambad
- hooldamata hambaproteesid.
Põletiku tagajärjel hävib hammast ümbritsev luu ja asendub põletikulise granulatsioonikoega, mille tagajärjel hakkavad hambad liikuma ja muudavad oma asendit üksteise suhtes. See omakorda põhjustab hammaste funkstioonihäireid.
Pildid
  • Parodontiit
    Parodontiit
  • Parodontiit
    Parodontiit
  • Parodontiit
    Parodontiit
  • Parodontiit
    Parodontiit
Etioloogia Info
Parodontiit on mikroobide poolt põhjustatud infektsioossne haigus, mis tekib bakteriaalse infektsiooni ja immuunsüsteemi komplekssete interaktsioonide tulemusena. Seda mõjutavad omakorda keskkond ja individuaalsed harjumused.
Haiguse tekkes 20%sõltub mikrofloorast, 50% geneetikast ja 20% mõjutab suitsetamine.
Mikroobid asustavad hamba gingivaalse regiooni supra- ja subgingivaalselt. Moodustub dentogingivaalne katt e. bakteriaalne biokile. Igemetaskus mikroorganismid levivad subgingivaalsele, kinnitumata hamba pinnale ja võivad tungida igemekudede sisse, luuni välja.
Haigust põhjustavad mikroobid hävitavad parodondi kudesid kahe põhimehhanismi läbi:
I. Mikroobid ja nende toksiinid hävitavad otseselt parodondi kudesid.
II. Mikroobid ja nende toksiinid käivitavad põletikureaktsiooni, mille kaudu peremeesorganism ise hävitab oma kudesid.

Immuunsüsteem:geneetika, esinevad süsteemsed haigused, kasutatavate ravimite kõrvaltoime, osteoporoos, vananemine
Lokaalsed faktorid: mikrobioloogilised, anatoomilised, bakterite võime tungida kudedesse, bakteriaalne lävi,endogeensed vs eksogeensed mikroobid
• Bakterite ülekandumine
Elustiil ja harjumused: suisetamine, psühholoogilised faktorid, suuhügieen
Keskkond: sotsiaalne taust, hambaravi kättesaadavus

RISKITEGURID:
• Suitsetamine
- nikotiin, süsinik monoksiid, vesinik tsüaniid
- mõjustab veresoonkonda, immuunsüsteemi ja põletikureaktsioone tsütokiinide ja teiste vahendaja ainete kaudu
• Diabeet
- II tüübi diabeet – risk 3 korda suurem
• Parodontaalsed patogeenid ja mikrobiaalsed ladestused hammastel
• Ebakorrapärane hambaarsti külastamine
• Vanus
• Geneetilised tegurid
• Sugu
• Sotsiaalne staatus
• Stress
• HIV/AIDS
• Osteoporoos

Lokaalsed riskitegurid
• Mikrofloora
• Suu hügieen, katu ja kivi olemasolu
• Veritsus sondeerimisel
• Eelnev parodondihaigus
• Üksiku hamba riskifaktorid:
– Oklusioon (bruksism)
– Suurenenud mälumisrõhk
– Pulbiinfektsioon, koos periapikaalsete muutustega
Diagnoos, sümptomid Info
SümptomidVisuaalsed sümptomid:
igemed veritsevad (19)
igemed punetavad (21)
igemed on tursunud/vohavad (17)
igemepiir on taandunud info (3)
hammaste asukoha muutus (5)
igemepealne hambakivi (5)
igemealune hambakivi info (4)
vahed hammaste vahel (5)
puuduvad hambad/hammas (4)
igemetaskust eritub mäda (3)
parodontaalne abstsess info (2)
Tunnetuslikud sümptomid:
igemed on valulikud (19)
hammaste tundlikkus (9)
Muud (heli, lõhn jm) sümptomid:
luu destruktsioon (5)
vertikaalne luukadu (2)
horisontaalne luukadu (3)
hamba kinnitussidemete kadu (3)
puudulik suuhügieen (5)
suitsetamine (5)
stress (6)
halvasti kontrollitud diabeet
tahkele toidule pehmema eelistamine (5)
Parodontaaldiagnoos püstitatakse peale hoolikat haigusloo analüüsi ning peale kliiniliste sümptomite ja märkide ning erinevate testide hindamist.
Parodontaaldiagnoosiga määratakse haiguse tüüp, ulatuse ning jaotuvus.
Diagnoos kajastab haigust põhjustavat patoloogilist protsessi ning selle põhjust ja sisaldab patsiendi üldhinnangut ning selle seost patsiendi suuõõne tervisega.

Patsiendi üldanamnees koos suuõõne uurimisega on diagnoosi aluseks. Andmed kogutakse lapselt ja lapsevanemalt või saatjalt.
NB! Parodondi seisundi hindamine lastel peaks olema suuõõne uuringu rutiinne osa!
Rö ja vajadusel hammaste vitaalsuse uurimine on samuti abiks esialgse diagnoosi püstitamiseks

Üldanamnees aitab diagnoosida:
• üldhaiguste manifesteerumist suuõõnes
• väljaselgitada süsteemsed faktorid, mis mõjutavad parodondi kudede vastust lokaalsetele faktoritele, või mis nõuavad erilisi ettevaatusabinõusid raviprotseduuride läbiviimisel.
Üldanamnees kajastab:
• kas patsient viibib hetkel perearsti ravil. Mis haigusega, ravi kestus ja iseloom.Arsti nimi ja tel.
• haiglas viibimisi ning seal tekkinud komplikatsioone: anesteesia, verejooksud, infektsioonid.
• kõik ravimid, mida patsient kasutab. Hinnangut ravimite kõrvaltoimetest/koostoimetest.(antikoagulandid, kortikosteroidid)
• kõiki esinevaid haiguseid: kardiovaskulaar-, hematoloogilised-, endokriin- ja infektsioonhaigused nõuavad patsiendi erikäsitlust.
• Transplantatsiooni operatsioone
• Pikenenud veritsusaega
• Allergilisi reaktsioone
• Informatsioon puberteedi, menopausi, menstruaaltsükli ebaregulaarsused, rasedused ja raseduse katkemiste kohta.
• Kahjulikke harjumusi: suitsetamine ja alkoholi tarbimine (sagedus, kogus)

Suuõõne anamneesi koostamiseks teostatakse suuõõne,-hammaste,- ja parodondi uurimine ja see kajastab :
• Visiite hambaarsti juurde
• Ortodontilist ravi
• Traumasid
• Valud hammastes ja igemetes
• Igemete veritsust
• Halba lõhna või maitset suus
• Hammaste liikuvust
• Eelnevalt teostatud paroravi

NB! Esmane ja lihtsustatud parodondi uuring ei ole kunagi mõeldud asendama kogu parodondi uurimist,
st. igemetaskute detailset mõõdistamist kuuest punktist, kinnituse taseme mõõtmist, veritsuse- või
liikuvuse indeksite määramist, retsessioonide, furkatsioonikahjustuste uurimist.See on vaid abiks, et välja selekteerida patsiendid, kes vajavad detailsemat parodondi uurimist ning kompleksset parodondi ravi.

Suuõõne uurimine:
• Suuhügieeni harjumused
• Lõhn suust
• Limaskestade ja igemete visuaalne vaatlus
• Lümfisõlmede palpeerimine

Hammaste ja parodondi uurimine:
• Erosioonid, abrasioonid ja attritsioonid
• Hammaste ülitundlikkus
• Proksimaalsete kontaktide vahekorrad
• Hammaste liikuvus
• Trauma oklusioonist
• Hammaste patoloogiline migratsioon
• Perkutoorne tundlikkus
• Hambumus
• Oklusioon funktsionaalsetel liikumistel
• Katt ja kivi
• Ige
• Parodontaaltaskud ja furkatsiooni haaratus
• Kinnitunud gingiva hulk
• Alveolaarluu destruktsioon
• Haiguse aktiivsuse määramine

Rö uurimine:
• Panoraam
• Täielik intraoraalne seeria
Rö on oluline lisa uurimismeetod parodondi haiguste diagnoosimisel ja ravitulemuste hindamisel. Kuid Rö kasutatakse lisavahendina kliinilisele uurimisele, mitte selle asendamiseks. Parodontiit algab pehmetest kudedest ja levib seejärel luusse. Rö ei näita algavaid muutusi luus ega parodontaaltaskute olemasolu või puudumist, samuti mitte kas haigus on aktiivses või kroonilises staadiumis. Seetõttu esmased parodontiidi tunnused tuleb kliiniliselt avastada suust.
Ravi Info
Parodontiidi ravi seisneb spetsiifiliste parodontopatogeenide elutegevuse maha surumises.
Parodontiidi ravi strateegia jaguneb nelja etappi:

I ORGANISMI VASTUPANUVÕIME TÕSTMINE
•Tervislikud eluviisid
•Toitumine
• Puhkus
•Vitamiinid
• Patsiendi informeerimine ja motiveerimine
• Hügieeniõpetus
I. Faasi ravi:(põhjuslik)
-hambaktu kontroll
-dieedi kontroll (aktiivne kaaries)
-hambakivi eemaldamine, juurepindade silestamine
-ärritavate täidiste ja restoratsioonide korrektsioon
-kaariese ravi (ajutised või lõplikud-olenevalt hamba lõplikust prognoosist ja kaariese lokalisatsioonist)
-antimikrobiaalne ravi (lokaalne või süsteemne)
-oklusiooni korrektsioon

Minimaalne ortodontiline ravi
-ajutine lahastamine

II LOKAALNE MIKROFLOORA
• Hügieeniõpetus
• Kvaliteetne hambaravi
• Juurepindade depuratsioon
• Säilitav ja ärahoidev ravi
• Adekvaatne antibiootiline ravi
II. Faasi ravi:
Parodontaalne kirurgia.
Endodontiline rav

III PATOGEENIDE ELUKESKKONNA LIKVIDEERIMINE
• Parodontaalkirurgia ≥ 6 mm sügav parodontaaltasku on näidustus kirurgiliseks raviks
III. Faasi ravi:(restoratiivne faas)
-lõplikud restoratsioonid
-mitteeemaldatavad või eemaldatavad proteesid

IV OKLUSIOON
• Valikuline lihvimine
• Lahastamine
• Puuduvate hammaste asendamine
• Hambumushäirete korrigeerimine
IV Faasi ravi:(Järelravi):
Parodondihaigete järelkontrollid:
-katu ja hambakivi tekkimise kiirus
-põletikunäitajate hindamine (remissiooni pikkuse hindamine)
-oklusiooni ja hammaste liikuvuse uurimine
-teised patoloogilised muutused

Parodontiit on krooniline, multifaktorilise etioloogiaga infektsioosne haigus, mis võib tekkida alates sellest, kui hambad on suhu lõikunud.
Haiguse ravi on kompleksne ja võib osutuda patsiendile füüsiliselt raskesti talutavaks ja väga kulukas.
Ilma spetsialisti poolt teostatava ravita, kasutades ainult põletikuvastaseid loputuslahuseid ja hambapastasid või isegi antibiootikumi kuuri läbi tehes põletikuline protsess ei peatu.
Oluline on kvaliteetselt teostatud ravi, mille käigus eemaldatakse igemetaskutes ja hambapinnal olev hambakatu biofilm ja likvideeritakse igemetaskud, kus on anaeroobidele soodus kasvukeskkond.
Patsient, kellel on diagnoositud parodontiit, vajab regulaarset kontrolli ja professionaalset
hammaste puhastamist, et vältida põletiku retsidiivi ja kindlustada oma hammastega elu pikaks
ajaks.
Järelkontroll Info
Diagnoosist olenevalt parodondi haigetel iga 3-6 kuu tagant, mille käigus hinnatakse regulaarselt:
•igemete põletikunähtude muutused
•igemetaskute sügavuse muutused
•katu hulka
•hambakivi moodustumist
•individuaalseid suuhügieeni harjumusi ja selle kvaliteetseks teostamiseks vajalike abivahendite kasutamist

ja teostatakse:
•proffessionaalne katu mehhaaniline eemaldamine
•vajadusele hambakivi eemaldamine
•hammaste poleerimine

Toetav ravi ja profülaktika:
Patsientidele, kellel ei ole anamneesis parodondi haigusi, teostada profülaktilist depuratsiooni iga 6 kuu tagant.
Prognoos Info
• Üldised kliinilised tegurid
– Patsiendi iga
– Haiguse ulatus
– Koduse hoolduse tase ja koostöö võime

• Süsteemsed/keskkonna tegurid
– Suitsetamine
– Süsteemsed haigused
– Geneetilised tegurid
» IL-1, IgG2
» Parodontiidi agressiivse vormi perekondlik esinemine
– stress

• Lokaalsed tegurid
– Hambakatu/kivi olemasolu
– Subgingivaalsed restauratsioonid
– Anatoomilised tegurid
– Hamba liikuvus
• Proteetilised tegurid
– Tugihammaste valik
– Kaaries
– Endodontiline ravi
– juureresorbtsioon

Olulisem kui säilitatavate hammaste arv on parodontiidi ravis nende seisund.
Hammas tuleks eemaldada,
• kui see on nii liikuv, et tekitab valu hammustamisel
• tekitab abstsesse ravi vältel
• puudub vajadus edasises raviplaanis
Otsuse hamba eemaldamise osas võib edasi lükata või hammast säilitada ajutisena,
• kui see aitab säilitada hambumuskõrgust
• esteetilises piirkonnas võib ekstraktsiooni teostada, peale igemeravi aktiivset perioodi, vahetult enne
lõplikku taastavat protseduuri
• hammaste eemaldamise võib teostada ka ravi kirurgilises faasis aitamaks vähendada erinevate protseduuride arvu
• kui hammas aitab fikseerida ajutisi lahendusi
Vaata lisaks

Tagasi
Hambaroboti
avalehele »
ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20