Laste hammaste tervis › Artiklid suutervisest › Hambasõbralik toitumine aitab hambahädasid ennetada

Hambasõbralik toitumine aitab hambahädasid ennetada

 1 häält
03.sept. 2014
Kui lähtuda söömisel hammaste heaolust, tuleks toidukordade vahel pidada vähemalt kolme-neljatunniseid pause, mil joogina tarbitakse vaid vett. Nii jõuab sülg happerünnaku tagajärje taasmineraliseerida. Mõistmaks, kas toidukordade vaheajad on piisavad ning toitumine hambasõbralik, tasub kasutada suhkrukella. Mis on suhkrukell, millised on kõige hambasõbralikumad ja kahjulikumad toiduained ning mida võiks teada hommikusest hambapesust? Küsimustele otsusime vastuseid Eesti Hambaarstide Liidu esindajalt.

Meryli Tõeleid, Eesti Hambaarstide Liidu tervisejuht laste hammaste tervise alal, selgitas, et selleks, et ideaalis üles kasvatada tervete hammastega laste põlvkond, tuleks alustuseks tõsta lastevanemate suuterviseteadlikkus tasemele, kus suudetaks maailmas enimlevinud mittenakkushaigust – hambakaariest – ise hallata ehk hambasõbraliku tervisekäitumisega kontrolli all hoida.

Tõeleid tõi välja, et hambasõbralik toitumine on tegelikult väga lihtne: hambakaaries tekib, kui suus on normaalse mikrofloora tasakaaluhäire, mida põhjustab hambavaenulik toitumine ehk pidev näksimine. Hambasõbralik toitumine tähendab, et söögiaegade vahele jäävad 3-4 tunnised pausid, mil janu kustutatakse puhta veega.

Suurimad vaenlased – suhkur ja hape

Toit peaks sisaldama õiges vahekorras kõiki organismile vajalikke toitaineid.Hambasõbralikud toiduained ei kleepu hambapinnale ja sisaldavad võimalikult vähe suhkrut. Valgurikkad piimatooted on enamasti aluselised ja sisaldavad hammastele vajalikku kaltsiumi. Juustu võibki pidada kõige hambasõbralikumaks toiduaineks. Meeles tuleb pidada, et juba maast madalast on ainuõige janukustutaja vesi.

Hambaarstide liidu tervisejuhi sõnul on hambavaenulikud toiduained eelkõige suhkrut ja hapet sisaldavad toiduained. Eriti kahjulikud on näiteks küpsised, rosinad, kommid, kartulikrõpsud jt toiduained, mis hammastele kleepuvad ja nii väga kauakestva happerünnaku tekitavad. Ta tõi välja, et mahlad, sealhulgas ka kodused mahlad, sisaldavad alati nii suhkrut kui hapet, mille kroonilise tarbimise tagajärg on nii hambakaaries kui ka hambaerosioon. "Toidu suhkrusisaldusest tähtsamaks tuleb ikkagi pidada nende nautimise sagedust,” lisas Tõeleid. "Sage näksimine rikub hambad, sest nii ei anta süljel aega remineraliseerida söömisega kaasneva happerünnaku tagajärgi,” põhjendas ta, lisades, et toidukordade vahepeal on tingimata vajalik midagi näksida, võiks eelistada näiteks pähkleid.

Hammastele on hea ka taimne toortoit, sest see stimuleerib süljeeritust, mis puhverdab suu happeid. Alati on kasulik suud ka veega loputada.

Piisav aeg happerünnakuga toimetulekuks

Mõistmaks, kas toidukordade vaheajad on piisavalt pikad ning organismile jääb ikka piisavalt aega happerünnaku tagajärgedega toimetulemiseks, tasub tundma õppida suhkrukella. (vt. illustreerivat postrit loo lõpus) Tõeleiu sõnul selgitab juhendaja suhkrukella värvimise protsessis perekonnale lahti kaariese kui eluviisihaiguse olemuse ja annab soovitusi toitumise hambasõbralikumaks muutmiseks. "Paljud üllatuvad teada saades, kui hambavaenulikult nad tegelikult käituvad,” tunnistas Tõeleid. "Kui söögikordade vahele ei jäeta 3-4 tunnilisi pause, ei jõua sülg happerünnaku tagajärge taasmineraliseerida. Kui toidukordade vahel on harjumus juua magustatud jooki, siis pidev happerünnak põhjustabki hambasse augu. Suhkrukell aitab muuta toitumisharjumusi hambasõbralikumaks tervel perekonnal.”

Hambasõbralik hambapesu

Kas hammaste heaolu nimel tuleks söömise järel oodata ka hambapesuga? Tõeleiu andmetel sõltub hambapesuga alustamise ootamise aeg pärast söömist sellest, mida süüakse. Kui näiteks juuakse happelist apelsinimahla või puuviljasmuutit, siis ei tasu kohe hambaid pesta, sest hape söövitab hambakoe pehmeks ja hambahari kulutab selle maha. See, kui kaua happelise toidu/joogi tarbimise ning hambapesu vahel pausi peaks pidama, sõltub selles, kui kaua happeline jook või toiduaine hammastega kontaktis on olnud. Kui jook on suukeskkonna kiiresti läbinud või on joodud kõrrega, siis polegi see oluline. Kui on söödud kaua hammastega kontaktis olnud happelist toitu, siis võiks harjamisega oodata 30-60 minutit. Alati tasub suud loputada veega, mis aitab suu happelist keskkonda kiiresti neutraliseerida.

"Märk sellest, et happes pehmeks söövitatud hambaid hambaharjaga mehaaniliselt vigastatakse, on nende tundlikuks muutumine,” selgitas Hambaarstide liidu tervisejuht. "Valu on organismi kaitsereaktsioon.”

Tõeleid lisas, et soovitab kindlasti kasutada just fluoriidi sisaldavat hambapastat, mis muudab emaili raskemini lahustuvaks ja on ka bakterivastase mõjuga. Pärast hambapesu ei peaks hambapastat suust välja loputama, et kontaktaeg fluoriidiga oleks võimalikult pikk. Laps, kes oskab liigse hambapastavahu välja sülitada, võib kasutada täiskasvanu hambapastat.

Enne või pärast sööki?

Rahvasuu ütleb, et õhtul pese hambaid tervise, hommikul ilu pärast. Tõeleiu selgitusel on hammaste harjamise eesmärk hambakaelal igemevaos lõhkuda biokilet, et see ei tekitaks igemehaigusi, mille tüsistused põhjustavad eluohtlikke haigusi diabeedist infarktini välja.

"Hambaaugud tekivad eelkõige hambavaenulikust toitumisest, mis "nuumavad” suhu happeid tootva mikrofloora,” selgitas ta, lisades, et hammaste pesemine ei mõjuta oluliselt selle tasakaalust väljas bakterikoosluse kvalitatiivseid omadusi. "Hambasõbraliku mikrofloora suhu kasvatamiseks tuleb järgida suhkrukella ja janu kustutada veega,” soovitas Hambaarstide liidu tervisejuht. "Kaariesehaigust aitab lisaks toitumisele kontrolli all hoida optimaalse sagedusega optimaalses kontsentratsioonis fluoriidi kasutamine ehk hommikuti ja õhtuti hambapesu fluoriidi sisaldava hambapastaga.”

Kas targem oleks aga hommikuti hambaid pesta enne või pärast sööki? Ühest kõigile sobivat vastust siin Tõeleiu andmetel pole – elu pole lihtsalt must-valge.

Ta selgitas, et kui näiteks öösel kerkib suhu maohapet (mida inimene ise ei pruugi teadagi), siis ei tohi enne hommikusööki hambaid harjata, sest happelises keskkonnas pehmenenud hambaid vigastatakse pöördumatult. Kui inimese hommikusöök on aga väga happeline, siis ei tasu pesta pärast sööki.

"Enne sööki hambaharjamise mõte on, et kui hambad on katust puhtaks pestud (mida praktikas ei juhtu kunagi), ei tohiks teoreetiliselt happerünnakut tekkida,” võttis Tõeleid selgituse kokku. "Peale hommikusööki hambaid pestes jääb hambapasta fluoriid pikaks ajaks hammastega kontakti, mis tugevdab hambakude. Nii et see pesemise ajahetk on individuaalne ja rohkem nagu maitseasi. Kõike tähtsam on suhu korrapäraselt saada hambapastas leiduvat fluoriidi.”

 

Perekonna mõju

Tõeleid tõi välja, et Eesti tervisepoliitika lähtub põhimõttest, et kõigil inimestel peavad olema võrdsed võimalused heale tervisele. "Lapse tervist ja arengut mõjutab eelkõige perekond, mille tõttu tulebki kõige tähtsamaks pidada lapsevanemate terviseteadlikkuse parandamist ja lastele tervislikke valikuid võimaldava keskkonna loomist,” kinnitas ta.

 

Artikkel ilmus portaalis www.teadlikvanem.ee


ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20