Laste hammaste tervis › Artiklid suutervisest › Hamba(arsti)ga sõbraks!

Hamba(arsti)ga sõbraks!

 2 häält
Marek VinkMarek Vink
hambaarst
23.aug. 2012
On levinud arusaam, justkui hambaarsti külastamine kaks korda aastas hoiaks hambad terved. Tegelikult pole hammaste tervena hoidmiseks vaja teha muud, kui hambaid happerünnaku eest säästa.

Pealkirjas toodud loosungiga tervitame kõiki Pärnu inimesi, kes 23. ja 24. augustil PortArtur2 kaubamajas Eesti Hambaarstide Liidu püstitatud infokioskit külastavad. Eelkõige eelkooliealiste lastega peredele suunatud teabetegevus on oluline osa tänavu Pärnus toimuvatest Eesti Hambaarstide Päevadest. Kui hambaarstid, -tehnikud ja õed kogunevad konverentsile Pärnu Kontserdimajja, siis hamba(arsti)ga sõbraks tahtvaid mudilasi ootame just PortArtur2 kaubamaja aatriumis.


Tunnuslause sõnamäng peidab endas vihjet, kuidas hambaarstiga sõbraks saada – selleks tuleb sõber olla oma hambaga. Nimelt on võimalik hambasõbralikult käitudes hambaarsti juures lihtsalt tervisekontrollis käia, mis teeb kindlasti rõõmu mõlemale osapoolele. Terved hambad rõõmustavad otseselt ka rahakotti, eriti maksumaksja oma, sest haigustekitajatele väravaks oleva suu tervise paranemine hoiab kogu tervise korras.

 

Kuidas saada hambaga sõbraks?

On levinud arusaam, justkui hambaarsti külastamine kaks korda aastas hoiaks hambad terved. Arvatakse ka seda, et hambasse täidise asetamine ravib haigusest terveks. Tõde on see, et hambakaariese näol on tegemist maailmas enimlevinud kroonilise haigusega, milles mineraalide hambast lahkumise või tagasipöördumise suunda peab inimene ise oma käitumisega kontrollima. Hambasse täidise asetamine kõrvaldab ainult haigusnähu, kuid ei mõjuta haiguse põhjust ehk ei muuda patsiendi tervisekäitumist.

Hammaste tervena hoidmisel on oluline mõista, et kaariese näol on tegemist pidevalt toimuva hambakoe ainevahetusprotsessi tasakaaluhäirega. Happelises keskkonnas mineraalid lahkuvad ja aluselisemaks muutudes suunduvad hambasse tagasi. Nii polegi hammaste tervena hoidmiseks vajalik teha muud, kui hambaid happe eest säästa.

 

Hundid söönud, hambad terved!

Bakter, suhkrud, happedHammast söövitav piimhape tekib hambale katubakterite elutegevuse jääksaadusena. Pisikud saavad oma energia inimese söögikorrast - igale toitumiskorrale järgneb keskmiselt tund aega kestev happerünnak. Samas teame, et happerünnaku tagajärgede parandamiseks kulub süljemineraalidel umbes kolm korda rohkem aega. Seepärast tulebki hammastele enne järgmist söögikorda vähemalt selle võrra kosumiseks aega anda. Hundil, kes looduses väga harva süüa saab, ei leidu hambakaariest. Küll leiame tänapäeval hambaauke aga koeralt, kellel peremees päeva kestel valimatult näksida lubab.

Nii ongi kaariese kontrollimiseks kõige lihtsam toitumiskordade arvu piirata. Põhitoidukordade vahelised palad ja suhkrusisaldusega janujook hoiavad keskkonna hambapinnal kestvalt happelise, mille tagajärjel tekib hambasse auk. Söögikordade vahel vähemalt kolme-neljatunniseid pause pidades ja janu korral vett juues, kasvab suhu hambasõbralik mikrofloora.

 

Kas uurime või puurime?

Ajalooliselt on hambaarstid “ravinud” hambaauku. Aga täidise asetamine ei ravi haiguse põhjust ega mõjuta pisikukoloonia ehk biofilmi omadusi. Et kaariesehaigust ravida, hindab tänapäevane hambaarst sarnaselt südamearstile haigestumise riske.

Kardioloog pärib lisaks vererõhu ja kolesterooli mõõtmisele iseenesestmõistetavalt ka suitsetamise ning toitumis- ja liikumisharjumuste kohta. Hambaarst, kes hindab kaarieseriski, tegutseb samal põhimõttel. Ta analüüsib lisaks käitumisharjumustele sülje ja biofilmi omadusi ning otsib röntgenülesvõttelt silma eest varjulolevaid varaseid haiguse märke. Alles läbivaatuse, haiguse ajaloo, ravimitarbimise, toitumis- ja hügieeniharjumuste hindamise järel annab hambaarst personaalsed juhised kaariesehaiguse kontrolli all hoidmiseks. Kui loodus ise ennast enam parandada ei suuda, võib osutuda vajalikuks ka kriitilise piiri ületanud hambaaugu täitmine.

Kõrge kaarieseriskiga patsiendid saavad kuni riski maandamiseni soovituse edasi lükata ortodontiline või proteetiline ravi, sest aktiivse kaariese korral on väga suur tõenäosus ka eriravi ebaõnnestumiseks.

Kaariesehaiguse ravimiseks uurib hambaarst välja haiguse põhjused, et siis koostöös patsiendiga hoida infektsioon kontrolli all. Nakkust ennast vältida pole võimalik. See saadakse tavaliselt emalt ja lahti saab sellest alles raugaeas viimase hamba kaotamisega. Kõik terved inimesed on võimelised tervislikult käitudes oma hambad terved hoidma ehk ei teki vajadust neid “puurida”.


Pärnu “laik”

Antud juhul pole jutt sotsiaalmeediast vaid Pärnu piirkonna joogivee eripärast, milles sialduv ülemäärane fluoriid hammastele laike “klikib”. Just Lääne- ja Pärnumaal lapsepõlve veetnutel on hammastel märgata joogivee liigsest fluoriidisisaldusest tekkinud valgeid laike või viirgusid. Raskematel juhtudel võivad fluoroosikahjustused olla inetult pruunid või suisa süvendid.
Selle koha peal tekib põlisel pärnakal õigustatud küsimus: milleks meile fluoriid, kui see on kahjulik.

Aga pole halba ilma heata! Tänu põhjavee fluoriidile on Lääne-Eesti elanike hambad kordades paremas seisus võrreldes Kagu-Eestiga. Fluoriid on mineraal, mis muudab hambavaaba happerünnaku suhtes vastupidavamaks nii, et tavapärane happerünnak seda kahjustada ei suuda. Allaneelatud fluoriid “võistleb” kaltsiumiga luude arengu ajal ja seepärast saab kosmeetiliselt häiritud ka hambavaap.

Fluoriid koguneb hambas pinnakihti, kus selle “ladu” suus tasahilju tühjeneb. Et fluoriid oleks alati happerünnaku tagajärgede likvideerimiseks saadaval, tuleb seda ladu elukestvalt täita ka Pärnu inimestel. Fluoriidita hambapastat kasutava inimese hambavaap hakkab lahustuma pH 5,5 juures. Fluoriidiga tugevdatud email alles pH 4,5 juures, milleni tavapärane katupisikute põhjustet happerünnak ei laskugi.

Valge viirg igemeserva lähedal hambakaelal võib olla ka algstaadiumis kaariesekahjustus. Sageli on selliseid valgeid triipe näha ortodontilise ravi järel, mil breketid on takistanud hügieeni eest hoolitseda. Need pindmised hambaaugud paranevad, kui kõrvaldada haiguse põhjus ja kasutada fluoriidisisaldusega hambapastat.

Hambad vajavad fluoriidi optimaalses kontsentratsioonis võimalikult sageli. Just sellest tuleneb soovitus harjata hambaid kaks korda päevas just fluoriidi sisaldava hambapastaga. Laps võib hakata täiskasvanu hambapastat kasutama, kui ta on õppinud liigset vahtu välja sülitama.

 

Hambasõbralik käitumine hoiab hambad terved

Iga terve inimene on võimeline hambaarsti “näputööta” jätma. Hambaauku põhjustab hambavaenulik käitumine. Vähemalt kolme-neljatunniseid pause toidukordade vahele jättes ja janu korral vett juues, püsivad ka haigustekitajad “dieedil”. Happerünnaku suhtes vastupidavamaks muudab hambad aga fluoriidiga hambapasta. Hambaarstiga koostöös, kes selgitab välja haigustumise riski, hoitakse haigus kontrolli all läbi elu.


ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20