Laste hammaste tervis › Artiklid suutervisest › Rasedus ja suutervis

Rasedus ja suutervis

 0 häält
Laili LutsarLaili Lutsar
suuhügienist
24.apr. 2012
Lapse hammaste tervist sõltub otseselt meist täiskasvanutest ning seda mõjutavad eelkõige lapse ema-isa ning lähisugulaste-hoidjate hambaalased teadmised, tõekspidamised ning suhtumine enda tervisesse.

Enne lapse ootele jäämist Enamik naisi pöörab raseduse ajal suuremat tähelepanu oma tervisele, jälgib mida sööb, üritab liikuda rohkem jne. Seejuures ei tohi unustada ja unarusse jätta ka oma suutervishoidu.  Õige suuhügieen ja toitumine tagab hammaste tervise. On väga oluline hoolitseda nii raseduse eel, kui selle ajal hästi oma hammaste ja igemete eest. Rasedus põhjustab organismis hormonaalseid muutusi, mis suurendavad riski haigestuda igemehaigustesse, need omakorda mõjutavad areneva lapse tervist.

Sage näksimine, mis küll vähendab esineda võivat iiveldust, loob aga soodsa keskkonna hambakaariese arenguks. On oluline, et nii ema, kui ka tulevase isa, hambad oleksid kaariese- ja põletikuvabad. Mikroobi S. Mutans suure arvukuse korral vanemate suus on suur tõenäosus, et need kanduvad üle ka lapsele ning nakatumisega luuakse soodne keskkond hambakaariese arenguks lõikuvates piimahammastes.

Enda tervisest hooliv inimene külastab hambaarsti regulaarselt vähemalt üks kord aastas. Enne planeeritud rasedust on vägagi soovitav lasta hoolikalt uurida nii enda kui ka oma elukaaslase suuõõne tervist ning läbi viia põhjalik professionaalne puhastus. Samuti tuleb teada, et rasedus ei ole takistuseks selle arenedes ilmnevate võimalike suu-ja hammaste haiguste raviks.

 

Kuidas toimida õigesti?

Pesta ja niiditada tuleks hambaid nii nagu ideaalse suuhügieeni puhul ikka - kaks korda päevas. Kui raseduse ajal esineb oksendamist, siis ei tohiks koheselt peale oksendamist hambaid pesta, sest maohape lahustab hambapinda ja selle kohesel mehaanilisel hõõrumisel, kahjustub hambaemail rohkem. Hammaste pesu võib kergemini esile kutsuda ka iiveldust. Selle vältimiseks tuleks proovida keskenduda sügavalt hingamisele tagumiste hammaste pesemisel. Vahest võib harjata ka hambapastata või üritada leida hambapasta, mis ärritab vähem. Kindlasti suureneb raseduse ajal paljude ainete vajadus organismis, sealhulgas ka mineraalainete. Seega võib olla näidustatud ka vitamiini kuur raseduse ajal, kui tulevane ema ei saa toidust kõike piisavalt. Selles osas annab rasedatele nõu naistearst, kes raseduse kulgu jälgib.

Üks, mida tulevased lapsevanemad peaksid meeles pidama, on see, et vastsündinul puuduvad suus hambaauke tekitavad bakterid. Kahjuks saadakse need enamasti emalt, kes last suudleb, lapse toitu maitseb või „puhastab” lapse lutti oma suus.
Eesti Haigekassa maksab rasedatele ja lapse esimesel eluaastal emadele 28,77 eurot hambaravitoetust.

Hambaravi raseduse ajal

Hambaaukude ja/või igemehaiguste ravi on oluline ja vajalik selleks, et vältida infektsioone ja komplikatsioone raseduse kulule. Ideaal juhul peaks vältimatud hambaravi tööd tegema raseduse teisel trimestril. Raseduse arenedes võib osutuda ebamugavaks lamav asend hambaravi toolis.
Rasedusaegne hormoonide tõus ja/või puuduliku suuhügieen põhjustavad igemete paistetust ja veritsust, haigust nimega rasedusgingiviit, mis võib raseduse ja imetamise järgselt veelgi süveneda. Nii hammaste puhastus ja regulaarne kontroll raseduse/rinnaga toitmise ajal on ohutu ja väga soovitatav. Kui tulevase ema suu on terve, hambakivi eemaldatud ja hügieen hea, on rasedusegingiviit iseenesest mööduv.

Gingiviit ja sellest, ravimata jätmise korral, edasiarenev parodontiit on haigused, mille puhul õigeaegne ravi on äärmiselt oluline! Puudulikult teostatud või hilinenud ravi korral võib olla tagajärjeks hamba või hambagruppide kaotus. Samuti mõjutab krooniline põletik organismi tervikuna. Gingiviidist hoidumiseks on vajalik korralik suuhügieen ning hambaarsti/suuhügienisti poolt teostatav regulaarne kontroll ja proffesionaalne puhastus raseduse ajal.

Oluline on teada, et ravimata hambad ja igemehaigused on seotud lapse enneaegse sünniga!

Igemehaiguseid põdevatel naistel sünnivad suurema tõenäosusega alakaalulised lapsed, ka siis kui nad on õigeaegsed. Kuna tänapäevases hambaravis on õige diagnoosi püstitamiseks röntgenilt saadav info äärmiselt oluline, siis juba seetõttu on vajalik enne rasestumist lasta oma hambad üle kontrollida. Rutiinseid röntgenuuringuid raseduse ajal püütakse võimalusel vältida. Loote organite areng toimub esimesel trimestril, seega on parim sel ajal vältida kõiki võimalikke riske, kui võimalik. Kui selleks on tõesti äärmine vajadus, siis võiks ka rase ise pöörata tähelepanu sellele, et kasutataks nii kilpnäärme kui ka kõhupiirkonda katvat spetsiaalset kaitsepõlle. Sel juhul on kiirituse risk minimaalne. Uuringud on näidanud, et vältimatu abi korral tehtav üksik röntgen ülesvõtte radioloogilne doos ei ole ohtlik embrüole või lootele. Röntgeni kasutamine imetaval emal ei kahjusta kuidagi lapse tervist.
Muretseda ei ole vaja ka valukartlikel rasedatel, kuna enamasti võib tuimestavaid süste raseduse ajal julgelt kasutada. Küll on mõistlik ja soovitav edasi lükata sellised protseduurid nagu näiteks proteesimine ja hammaste valgendamine, kuni laps on sündinud.

NB! Raseduse ajal külastage oma hambaarsti vähemalt kaks korda, kuna sel ajal on suurem oht haigestuda suuhaigustesse.

Vesi ja vedelikud

Raseduse ajal suureneb organismi vedeliku vajadus, seega on oluline juua vähemalt 6-8 tassi päevas, veelgi enam kui higistatakse palju või kui ilmad on kuumad.

Oluline on seejuures meeles pidada, et mahlad ja karastusjoogid, sisaldavad palju kaloreid ja suhkrut, viimane mõjutab otseslt hammaste tervist, vesi seevastu aga mitte. Vältida tuleks ka koffeiini sisaldavaid jooke nagu kohv, tee ja koolajoogid.

Piisav kogus vedelikku on oluline raseduse normaalseks kuluks sealhulgas, et vältida enneaegset sünnitust, säilitada naha elastsus ning vältimaks mitmeid ebamugavaid raseduse aegseid probleeme nagu kõhukinnisus, paistetus jne.

Kuna vedelikku tuleb tarbida sageli kogu päeva jooksul tuleb hammaste tervise huvides meeles pidada, et söögikordade vahel tarbitav vedelik peab olema puhas vesi! Ühtlasi panete sellega aluse hambasõbralikule harjumusele ja näitate tulevikus eeskuju lapsele, et janujook on PUHAS VESI!

 

Toitu õigesti - hoides nii oma hambaid ja kõhubeebit.

  • Väldi magusaid suupisteid ja hoia kontrolli all näksimised. Suurenenud magusaisu on raseduse ajal tavaline. Kuid pidage meeles, et lisaks liigsetele kilodele, mis rasedus varjus ehk väljagi ei paista on sagedased näksimised hambahaiguste tekkepõhjuseks. Nii et ole ettevaatlik, mida sa sööd ja toitu teadlikult!
  • Söö tervislikku, tasakaalustatud toitu. Sinu lapse esimesed hambad hakkavad kujunema umbes kolmandal rasedus kuul.
  • Tasakaalustatud toit tagab olulised vitamiinid ja mineraalained, mis on olulised nii rasedale kui ka loote arenevatele hammastele, igemetele ja luudele.
  • Peale lapse sündi jaga hammaste tervise alast infot ka lähedastega, kelle hoolde lapse usaldad. Teavita ka neid, et kaaries ehk hambaauk on nakkushaigus, et last ei söödeta sama lusikaga millega toidu kuumust ise testitakse ning et armastust ja hoolimist lapsest ei väljendata talle maiustuste toomise ja ostmisega! 


Eluviisid ja harjumused

Rasedus ja sünnitusjärgne aeg on sobiv aeg muudatuste tegemiseks kogu pere elustiilis. Motivatsioon terviseteabe saamiseks ja rakendamiseks on kõrge ning seda tuleks kasutada ära tervislike eluviiside kujundamisel. Positiivsed muutused noore pere elukorralduses ja eluviisis mõjutavad sündivat last ning seeläbi tulevikus kogu rahva tervist.

Aastatega kujunenud liikumis-, toitumis-, ja hügieeniharjumuste muutmine võib tunduda ja ka osutuda väga raskeks, mis nõuab nii pühendumist kui ka enesedistsipliini. Siiski on see vaeva väärt, mitte üksnes teie enda vaid nüüd juba ka areneva ja peagi peres kasvama hakkava kalli lapse tervise ja kujundatavate eluhoiakute heaks.

Seega kui teie hambad on terved juba enne rasestumist, siis ükski laps ei võta teilt neid, vaid pigem kingib teile palju naeratusi.


ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20