Laste hammaste tervis › Artiklid suutervisest › Suust südamesse...

Suust südamesse...

 5 häält
Marek VinkMarek Vink
23.apr. 2012
See, et suu terviseseisund peegeldab üldtervist, pole vist üllatus. Aga see, et suuhaigus mõjutab otseselt südametervist, tuleb ka mõnele arstile üllatusena? Südamenädal on just sobiv hetk selle teema rambivalgusesse tõstmiseks.

Peopesa suurune lahtine haav

Kroonilise igemepõletiku mõjust südame-veresoonkonna haigustele (SVH) hakati rohkem rääkima 1990ndail, kui teadusuuringud tõid välja selge seose hambaümbrise põletiku ja pärgarterite lubjastumise vahel. Pandi tähele, et aju- ja südameinfarktiga patsientidel leidus palju enam hambast pärit infektsioone või selle tõttu kaotatud hambaid kui kontrollrühmal.

Avastus pole üllatav, kui kujutame ette põletikus igemetega inimest, kelle suus on sellisel juhul peopesa pindala suurune veritsev haav, mis on haigustekitajatele avali väravaks inimorganismi tungimisel. SVH põhjustavad suubakterid peamiselt kolmel viisil, milleks on baktereemia, kohaliku põletiku virgatsainete võimendatud süsteemne põletik ja kohaliku enesehävitusliku immuunvastuse esilekutsumine.

Baktereemia ehk vereringesse tunginud bakterid käivitavad süsteemse põletiku reaktsiooniahela, milles kannatavad ka haiguskoldest eemalolevad organid. Kroonilise igemepõletiku korral on igemekude katubakteritega võitlemiseks vajalike kaitsekehade kohaletoomiseks ülirikkalikult varustatud väikeste veresoontega, mille tõttu veritseb ige juba kergel kokkupuutel. Nii satuvad mikroobid vereringesse näiteks hambaid harjates või tihkemat toitu närides. Vereringesse võib baktereid sattuda ka hambaraviprotseduuride käigus, näiteks jäänukjuurt või hambakivi eemaldades.

Aga ohtlik on just pidev baktereemia ja seda mitmel viisil. Esiteks käivitab see organismis üldise häirereaktsiooni - süsteemse põletikukaskaadi. Patsient ei pruugi seda eriti tundagi, kuid verepildis kasvavad põletikunäitajad ja muuhulgas ka “halva” kolesterooli tase, mida seostatakse otseselt ateroskleroosi tekkega. Teiseks erituvad vereringesse põletiku virgatsained ka lõualuus hammast ümbritsevast lokaalsest põletikust, mis võimendab üldist põletikureaktsiooni.

Kolmandaks suudavad põletikus igemetaskust, kus bakterite arv on terve igemega võrreldes miljonikordne, lähtunud pisikud vereringe kaudu südameni jõudes kinnituda pärgarteri sisekestale. Veresooneseina rakku sisse tungides käivitub ka selles hävituslik põletik ja sklerootiline protsess. Sellest vabanevate virgatsainete toimel võimendub üha enam ka organismi üldine põletikureaktsioon. Nii saab kokku võtta, et hamba kinnituskudede põletik pole mitte ainult võimeline ateroskleroosi, kui SVH peamist põhjustajat esile kutsuma, vaid ka võimendab mitmekordselt selle kulgu.

Suuinfektsiooni riskitegurite kontrollimine kõige lihtsam ja odavam viis südametervise positiivsel mõjutamisel. Nii ongi aeg teiste SVH riskifaktorite kõrval rambivalgusse tõsta ka hambahaigused. Seda enam, et need on igalele tervele inimesele jõukohased kontrolli all hoida.

  • Igemekoe kroonilise põletiku bakter põhjustab otseselt ateroskleroosi
  • Hamba tugikudede põletik suurendab südameinfarkti riski üle kahe korra
  • Halb suutervis noorena tähendab halba südametervist vanurina

Need järgnevad võiksid olla siis väiksemad “kõrvalartiklikesed ja nupud”, mis mõisteid lahti seletavad ning millest on võimalik ajalehepusle kokku sättida.. 

Ateroskleroos ehk veresoonte lubjastumine

Ateroskleroos ehk arterilubjastus on põletikuline haigus, mille korral veresoonte sisekestadele ladestuvad rasvainest paksendid ehk naastud, mis tasapisi lubjastuvad. Selle tagajärjel sooned ahenevad kuni ühel hetkel ummistuvad ja/või muutuvad rabedaks ja rebenevad.

Parodontiidi põhjustavad bakterid käivitavad arteriseinas põletiku ja naastu rebenemise, mille tagajärjel tekib tromb ehk veresoonesisene vereklomp, mis elutähtsa organini jõudes blokeerib seal verevarustuse ja põhjustab infarkti. Südamehaigel väheneb ainuüksi adekvaatse parodontiidi ravikuuri järel LDL-kolesterooli tase 25%, mis vähendab nende südameinfarktiriski 30-50%.

 

Endokardiit ehk südame sisekesta põletik

Juba eelmise sajandi algusest tuntakse hambahaiguste ja endokardiidi ehk südame sisekesta põletiku vahelist seost. Nimelt reageerib suubakterite valk südame sisekesta rakustruktuuriga, mille tagajärjel tekib väga raskete tagajärgedega infektsioos-allergiline reaktsioon, mille tagajärjel võib tekkida tõsine klapirike ja eluohtlik südamepuudulikkus. Õnneks esineb endokardiiti suhteliselt harva, kuid seda haigust põdenud ja tehisklapi või -veresoonega patsiendid vajavad enne hambaraviprotseduure baktereemiast tulenevate tüsistuste ärahoidmiseks antibiootikumikaitset.

 

Parodontiit

Hamba kinnituskoe põletik ehk parodondiit on krooniline haigus, mida põhjustavad hambakaelal allpool igemepiiri pesitsevad bakterid. Mööda hambakaela kasvavad mikroobid järjest sügavamale. Reeglina “lammutab” organism kaitsereaktsioonina veresoonterikka luukoe, mille kaudu infektsioon kogu organismi kiiresti vallutaks, viimasest hambakaelal olevast bakterist umbes paari miillimeetri kaugusele. Nii vähenebki parodontiidi edenedes hammast ümbritseva luuserva kõrgus, kuni viimases staadiumis organism hamba hülgab. Inimene ise avastab sellisel juhul suus loksuva hamba, mida ainult turses ja punetav igemekude kinni hoiab.

Parodontiidi ulatust mõjutavad perekondlik soodumus ja suitsetamine ning su¨steemsed haigused, na¨iteks diabeet. Parodondiidi sagedasemad süsteemsed tüsistused on südame-veresoonkonna haigused, insult, kopsupõletik ja enneaegne sünnitus. 

Muna või kana? Parodontiit või südamehaigus?

Võib küsida - kumb oli enne, kas igemepõletik või südamehaigus? Kuna nende haiguste riskitegurid kattuvad, siis on seda täpselt võimatu öelda. Veresoonkonnahaigus põhjustab verevarustushäireid ka suuõõnes ja võib seega olla igemehaiguste tekkimise üks tegur. Selge on see, et väljakujunenud südamehaigel tõstab parodontiit südame- ja ajuinfarktiriski mitmekordseks. Suuinfektsiooni tekitajad tõstavad ka vere hüübimisaktiivsust, mille tagajärjel moodustuvad mikrotrombid ehk hüüvised põhjustavad veresoone ummistuse.

Vanuse kasvades on üldine tervislik seisund ja suutervis järjest enam kahesuunaline - suu piirkonna infektsioonid ja halb suuhügieen lisavad SVH riski ja põhjustavad paljude üldhaiguste ägenemist (diabeet, reuma, astma). Teisalt kiirendavad üldhaigused suuhaiguste väljakujunemist. Nii võib parodontiit diabeedi varjus areneda aastaid väga salakavalalt ilma mingite nähtudeta.

 

Suupiirkonna põletikud

Pea kõik me oleme kokku puutunud hambahaigustega ja peame seda millegipärast iseneenesest mõistetavaks või suisa vältimatuks saatusevingerpussiks. Hambaarsti eesmärk on seda müüti murendada ja levitada sõnumit, et hambahaigused ja selle kaudu ka südame- ja veresoonkonnahaigused (SVH) on inimesele jõukohased kontrolli all hoida.

Nii hambakaaries kui ka hambakinnituskudede põletik (ehk parodontiit) on mikroobide põhjustatud. Kaariese puhul määndavad bakterid hambakõvakude ennast. Parodontiidi puhul käivitab hambakaelal pesitsev bakterikoloonia lõualuus ennasthävitava kaitsereaktsiooni, mille tagajärjel võib asjakohase ravi puudumisel hammas lõualuust irduda. Kuna ei kaaries ega parodontiit anna algstaadiumis haigusnähte, siis sageli pöördutakse abi järele alles tõsiste tüsistuste ilmnemisel. 


Nakkus- või krooniline haigus?

Nagu kaariesepisik, nakkub ka parodontiidi põhjustaja sülje vahendusel perekondlikult. Haigestumine sõltub bakterite arvust, kontaktide sagedusest ja vastuvõtja geneetilisest soodumusest. Terve inimese suus leidub parodontiiti põhjustavaid baktereid väga vähe või üldse mitte. Asjakohase parodontiidi raviga on võimalik igemehaige nakatamisriski vähendada. Ravi tulemusel saavutatud suu mikrofloora (normaalne ökoloogiline) tasakaal takistab edaspidi haigustekitajate arvu kriitiliselt suureks kasvamist.

Kui nakkus on juba saadud, siis jäävad kurjad pisikud suhu hammaste elukaare lõpuni. Seepärast klassifitseeritakse nii hambakaaries kui hambakinnituskudede põletik tänapäeval kroonilisteks haigusteks võrdselt südame-veresoonkonna haigustega.

 

SVH kontrollimiseks:

  • loobu suitsetamisest!
  • ole kehaliselt aktiivne!
  • toitu tervislikult!
  • säilita normaalne kehakaal!
  • ära liialda alkoholiga!
  • kontrolli regulaarselt vererõhku, -kolesterooli ja -suhkrut!
  • jälgi südame tervist!
  • väldi stressi ja puhka!
  • PESE HAMBAD PUHTAKS!!!

 

Artikkel ilmus 2012.a kevadel Südamenädala raames

Samalt autorilt Otsi: Marek Vink
Projekt: Laste hammaste tervis 2012
22.jaan. 2013
Marek Vink
20.apr. 2012
Terje Altosaar, suuhügienist
24.mai 2002
Silvia Russak
24.apr. 2012
Laili Lutsar

ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20