Laste hammaste tervis › Artiklid suutervisest › Projektist Laste hammaste tervis 2010

Projektist Laste hammaste tervis 2010

28.aug. 2011

Projekti teostaja: Eesti Õdede Liit (EÕL) koostöös Eesti Haigekassa (EHK) ja Eesti Hambaarstide Liiduga (EHL)

Kaaries on väga lihtsalt leviv nakkushaigus, mis põhjustab üldiseid terviseprobleeme ja mõjutab inimese elukvaliteeti. Hammaste kaitsmiseks on kõige tõhusam õige suuhooldus. Laste suuhügieen sõltub lapsevanemate teadlikkusest ja käitumisest. Teadmatuse tagajärjel võivad kahjustuda äsja suhu lõikunud hambad ja neist jäävad järele vaid põletikulised juured. See omakorda rikub suu mikrofloora ja soodustab edaspidigi hambakahjustuste tekkimist nii piima- kui jäävhammastel.

Eesti tervisepoliitika lähtub põhimõttest, et inimestel peavad olema võrdsed võimalused heale tervisele. Rahva suutervise olukorra parendamiseks on EHK finantseerinud projekti „Laste hammaste tervis“.

Projekt on suunatud väikelastele, sest terve jäävhammaskonna arenguks peab suu tervislik seisund olema hea enne hammaste lõikumist.

Projekt on saanud sisendi Eesti rahvastiku tervise arengukavast 2009-2020. Dokumendis on esitatud laste tervise valdkonna peamised probleemid:

  • vanemate vähene teadlikkus imikute ja väikelaste tervisest ja arengu iseärasustest;
  • eelkooliealiste laste ennetavate tervisekontrollide ebaregulaarsus;
  • kõrge hambakaariese esinemissagedus eelkooliealistel lastel ning kaariese sagenemine lapse kasvamisel.

Lapse tervis ja areng on koosmõjus perekonnaga, mistõttu üheks projekti põhitegevuseks on lapsevanemate teadlikkuse parandamine. Nõuandeid ja juhiseid hügieenist, anomaaliate märkamisest, toitumisest ja lapse arstivisiidi ettevalmistusest jagati juba eelmisel aastal nõustamisüritustel lasteaedades ja perearstikeskustes üle Eesti.

Elanikkonna suu tervise parendamise edasise tegevuse planeerimiseks on vaja kindlaks määrata ennetusstrateegiate vajadus ja leida sobiv suutervishoiu koolitusmeetod peredele. Samuti selgus 2010 aasta projekti käigus, et lapsevanemate teadmised kaariesest, selle riskiteguritest ja ennetusest on puudulikud.

 

2010 aasta projekti kokkuvõte:

(aluseks projekti käigus kogutud ja analüüsitud lapsevanemate ankeetvastused.)

  • Lapsevanemate teadlikus kaariese riskiteguritest oli ebaühtlane ja lapsevanemad ei käitunud sageli oma teadmiste kohaselt.
  • Küsimustele vastanud vanemate laste keskmine vanus oli 2,6 aastat ja nendest oli hambaarsti visiidil käinud vaid veerand (31%). 
    (NB! Soovituslik on külastada hambaarsti iga poole aasta järel peale hammaste lõikumist).
  • Üle poole küsitluses osalenud lapsevanematest hindasid oma teadmisi kaariesest rahuldavaks, samas ei olnud nad altid külastama lapsega hambaarsti.
  • Vähesed vanemad teadsid sobivat vanust, millal õpetada last tassist jooma.
  • Peaaegu kõik vanemad olid proovinud puhastada oma lapse hambaid, ent kaks korda päevas tegi seda ainult pooled (53%).
  • Vastanutest enamus (93,5%) olid teadlikud, et vanem ei tohiks maha kukkunud lutti puhastada oma suus. Samas kasutasid 44,3% neist lapsega sama kahvlit või lusikat.
  • (NB! Oluline ei ole ese, mis suust suhu käib, vaid asjaolu, et sülje kaudu levivad kaariest tekitavad bakterid).

Lapsevanemad olid huvitatud varajasest nõustamisest lapse suu tervisehoiu osas. Eriti vastuvõtlikuks informatsiooni osas pidasid end väikelapsega vanemad perearsti vastuvõtul olles ja lapseootel emad hambaarsti vastuvõtul käies


ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20