Laste hammaste tervis › Artiklid suutervisest › Puudega väikelapse suuhooldus › Erivajadusega laste suu probleemid

Erivajadusega laste suu probleemid

 0 häält
Aire Kivi
18.aug. 2011
Illustreeritud ülevaade sagedasematest hammaste probleemidest

 

Suu areng

Erivajadustega lastel võib hammaste suhulõikumine olla keskmisest nii hilisem kui ka varasem ning hambad võivad lõikuda ebanormaalses järjekorras. Vahetult enne suhulõikumist võivad igemed olla punased või sinakas-lillad. Lõikumine sõltub eelkõige lõualuude arengust, lihaste aktiivsusest ja geneetikast. Downi sündroomiga lapsel võivad hambad suhu lõikuda isegi kaks aastat hiljem.

Hambumushäired

Vaimse arengu häirega lastel esieb sageli kas ruumipuudus või vastupidi lahihambumus - suur vahe ülemiste ja alumiste hammaste vahel. Hambumushäireid põhjustab lihaste düsfunktsioon, eriti tserebraalparalüüsiga lastel. Hambaid, mis ei mahu kaarele ning on reast reast väljas, on raske puhastada. Selline seisund põhjustab igemehaigusi ja kaariest. Võimaliku hambumushäire ravi osas võiks konsulteerida ortodontiga.

Hammaste defektid

Hammaste defektid võivad esineda süvendite, vagude, joonte või värvimuutusena. Pikaaegne kõrge palavik ja teatud ravimid häirivad hamba kõvakoe arengut, mille tagajärjel tekivad defektid. Arenguhäirega hambad võivad olla kaariesele vastuvõtlikumad ning nende isepuhastumisvõime ja puhastamine on raskendatud.

Hambaanomaaliad

Anomaalne võib olla nii hammaste arv, suurus kui kuju. Puuduvad või anomaalse kujuga hambad kaasnevad näiteks Downi sündroomiga, suulaelõhe korral, ektodermaalse düsplaasiaga ja teiste haigustega.

Suu traumad

Suupiirkonna traumad esinevad sagedamini lastel, kellel on diagnoostud intellekti-häire, epilepsia, ebamäärased refleksid või lihaste koordinatsiooni-häire. Kui trauma tagajärjel on hammas lahti tulnud või murdunud, pöörduge hambaarsti esmaabivastuvõtule. Äratulnud hammas tuleks füsioloogilises lahuses või süljes säilitatuna kaasa võtta.

Bruksism

Bruksism on öine hammaste tahtmatu krigistamine. Seda esineb sagedamini intellektihäirega ja tserebraalparalüüsiga lastel. Raskemal juhul võivad hambad krigistamise ja tugeva kokkusurumise tagajärjel tugevalt kuluda ja/või murduda. Hammaste öiseks kaitseks on täiskasvanule võimalik valmistada plastist kaitsekape.

Hambakõvakoe kahjustused

Hambakahjustused võivad olla mao refluksi, sagedase oksendamise, vähese süljeerituse, suhkrusisaldusega ravimite või kauaaegsete eridieetide tagajärg. Puudulik suuhügieen koos hambavaenulike toitumisharjumustega põhjustab kaariest. Konsulteerige hambaarstiga igapäevase toitumis- ja hügieeniharjumuste parandamise küsimuses, et kaariesehaigus kontrolli alla hoida. See on võimalik, kui janujook on vesi ja toidukordade vahele jäetakse võimalikult pikad pausid.

Viirusinfektsioonid

Sagedasim viirusinfektsioon suupiirkonnas on ohatis ehk herpes simplex-viirus. Enne 6ndat elukuud on herpes haruldane. Lastel ja noorukitel põhjustab herpes igeme- ja suulimaskesta valulikku ja haavandilist põletikku ehk gingivostomatiiti. Viirusinfektsiooniga võib kaasneda kõrge palavik. Ägedate nähtude korral võiks konsulteerida hambaarstiga.

Varajased igemehaigused

Hambakinnituskudede haigused esinevad sageli nõrgenenud immuunsüsteemi ja ebapiisava suuhügieeni korral.
Igemepõletik ehk gingiviit on pöörduva iseloomuga ja sõltub otseselt suuhügieenist. Igemevaos pesitsevad katubakterid põhjustavad põletikku, mille nähud on punetus, kihelus ja kergel puudutusel veritsema hakkamine. Veritsust põhjustavad väiksed veresooned igemekoes on vajalikud kaitsekehade kohaletoimetamiseks. Ainult mehhaaniliselt hambakaelalt igemevaost ärritavaid pisikuid eemaldades on võimalik igemepõletik kontrolli alla saada.

Parodontiit on hammast ümbritseva kinnituskoe põletik, mille puhul on lisaks pehmele igemekoele haaratud ka hammast ümbritsev lõualuu. Parodontiit põhjustab luukoe pöördumatu kahjustuse, mis ravi puudumisel viib hamba kaotuseni. Haiguse kontrolli alla saamiseks tuleb hambakaelalt igemetaskust eemaldada mineraliseerunud bakterikiht ehk hambakivi. Professionaalne hambaravikabinetis läbiviidav puhastus, harva abiks ka antibiootiline ravi ja edaspidine eeskujulik hügieen peatab infektsiooni.

Igemekoe liigkasv

Hüperplaasiat põhjustavad tavaliselt ravimid. Epilepsiaravimid, kaltsiumikanalite blokaatorid ja immunosupressandid on tavalised süüdlased. Võimalusel tuleks ravimit vahetada. Igemete vohamise kontrolli all hoidmine nõuab tugevat mehhaanilist suuhügieeni ja regulaarseid hambaravivisiite, mil on vajadusel võimalik pehmeid kudesid kirurgiliselt eemaldada.

Üldised nõuanded erivajadustegalaste vanematele/hooldajatele

Andke lapsele päeva jooksul suu niisutamiseks sageli juua vett ning loputage suud veega ka peale söögikorda. Kui laps ei ole võimeline ise loputama, kasutage lapse suu puhastamiseks sõrme ümber keeratud marlilappi. Antibakteriaalse lahusega loputused (näiteks kloorheksidiiniga) võivad olla abiks kaariese ja igemehaiguste kontrolli all hoidmiseks. Kui laps ei oska loputuslahust välja sülitada, saab seda siiski kasutada hambaharja sellesse kastes või suhu lahust suhu pihustades.

Kaariese kontrolli all hoidmiseks on kõige lihtsam kontrollida toitumisharjumusi. Regulaarsed söögiajad, mille vahele jääksid vähemalt 3-4-tunnised pausid, mil hambad saaksid eelmisele söögikorrale järgnenud happerünnakust toibuda, on kõige alus. Ja janujook olgu vesi.

Hammaste kaariesele vastupanuvõimet saab tõsta fluoriidi abil. Kui laps oskab liigse vahu välja sülitada, siis peaks igapäevaselt kasutama võimalikult suure fluoriidisisaldusega (täiskasvanute) hambapastat. Hambaarstikabinetis saaks hambaid töödelda fluoriidlakiga. Fluoriid muudab hambakõvakoe happerünnaku suhtes vastupidavamaks ehk raskemini lahustuvaks. Ka purihammaste sügavate fissuuride ennetav sulgemine silandiga (täidismaterjaliga) võib olla vajalik.

Probleemide ärahoidmiseks küsige õigeaegselt nõu hambaarstilt või suuhügienistilt.


Kasutatud materjal

  • NIDCR – National Institute of Dental and Carniofacial Research
    Oral Condition in Children with Special Need: A Guide for Health
    www.nidcr.nih.gov
  • National Maternal and Child Oral Health
    Special Care
    www.mchoralhealth.org
  • Oral Health for Children with Special Health Care Needs
    www.kccdhn.org
  • Oral Health for Families with Special Needs Booklet
    www.scdhec.gov

ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20