Laste hammaste tervis › Artiklid suutervisest › Toitumine raseduse ja imetamise ajal

Toitumine raseduse ja imetamise ajal

Dr Riina RunnelDr Riina Runnel
02.nov. 2001

Lapse hammaste areng algab juba looteeas ja kestab, kuni kõik jäävhambad on suhu lõikunud. Raseda toitumine mõjutab lapse tulevasi hambaid ja ema õiged toitumisharjumused antakse edasi ka uuele pereliikmele.

Ema ei pea raseduse ajal sööma “imeroogasid”, piisab kui ta järgib tervisliku toitumise põhitõdesid:

toit peab olema mitmekesine, taimetoitlus ja kõikvõimalikud dieedid võivad oodata aega mil laps on imikueast väljas.

  • süüa tuleb regulaarselt (rasedale sobib veidi sagedasem toitumine: 3–3,5 tunni järel).
  • toidu valmistamisel vältida liigset praadimist, vürtsitamist jms, mis muudab toidu raskesti seeditavaks.
  • arvestada tuleks mõne toiduaine erilise tähtsusega. Iga päev peaks tarvitama täisteraleiba või -putru, aedvilju, puuvilju, piima ja piimatooteid.
  • iga inimese toitumisharjumused on erinevad. Samas ei pea end sundima sööma toite, mis ei maitse. Alati on võimalus leida mõni asendaja: kui inimene ei talu piima, võib ta juua jogurtit jne.

päevane söök peaks sisaldama ligikaudu 40% teraviljatooteid, 35% juur- ja puuvilja, 20% piima, piimatooteid ja liha või kala ning kõigest 5% rasvu, õlisid ja maiustusi. Siia lisandub päevane veevajadus 1,5-2 liitrit. Vältida tuleks suurel hulgal kõrge allergeensusega toitude (tsitrusviljad, pähklid, ðokolaad) söömist.

Pole tarvis ajada näpuga järge toitumise tabelitest. Piisab täiesti kui eelnevaid soovitusi arvestada.

Vaatamata sellele, et hoolitsevad vanaemad soovitavad tulevasel emal kahe eest süüa, ei ole see õigustatud. Paar juustuvõileiba, tops jogurtit ja veidi puuvilja katab päevase lisaenergia vajaduse täielikult.

Kui palju keegi endale lisatoitu lubada võib, sõltub kehatüübist. Kui naine on sale ja ka enne rasedust ei pidanud oma kehakaalu pärast muret tundma, võib ta julgesti süüa. Tema rasedusaegne kaaluiive võib olla isegi keskmisest suurem (12–13 kg), ilma et see naist ennast või loodet ohustaks. Naine, kellele tema kaal juba enne rasedust muret tegi, peab hoolega ennast piirama ja kasutama lahjemaid toite. Tema kaaluiive peaks olema keskmisest väiksem, umbes 7-8 kg.

Rasedatel tõuseb enam kui kaks korda valgu, D-vitamiini, raua, kaltsiumi, fosfori ja magneesiumi vajadus. Vitamiinide ja mineraalainete vaeguse ennetamiseks on apteekides müügil spetsiaalsed vitamiinid rasedatele ja imetavatele emadele.

Imiku keha sisaldab sündides 30 grammi kaltsiumit. Selle tagamiseks peab rase iga päev saama toiduga ~400mg kaltsiumit rohkem, kui vastavas eas naise toit tavaliselt sisaldab. Kõige suurem on kaltsiumivajadus raseduse lõpukuudel. Kui raseda toit on kaltsiumivaene, siis kasutab loode kaltsiumit ema luudest. Tulemuseks on ema luude hõrenemine, hammaste lagunemine ja loote arenguhäired (kaltsium on vajalik kõikide kudede, sealhulgas aju arenemiseks). Kaltsiumipuudus võib tekkida taimetoitlastel, kes piima ja piimatooteid ei tarvita ning teismelistel sünnitajatel nende ebakorrapärase toitumise tõttu.

Peamine kaltsiumiallikas on piim. Raseda päevaseks vajaduseks peetakse 3–4 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks 100–200g kohupiima ja 30–40g juustu. Need emad, kes ei talu piimasuhkrut, samuti need, kellel on piimaallergia või kellele piimatooted ei meeldi, võivad konsulteerida arstiga ja kogu raseduse ning imetamise ajal kasutada kaltsiumitablette.

D-vitamiin vajadus oleneb aastaajast. Meie kliimas tuleb talve- ja kevadkuudel arstiga kooskõlastatult lisada toidule D-vitamiini preparaate. Sel vähese päikesevalgusega perioodil on kaltsiumi ainevahetust korraldava D-vitamiini moodustumine organismis puudulik. D-vitamiini on vaja, et kaltsium kinnistuks luudesse ja hammastesse.

Paljudele rasedatele meeldib maiustada. Loobuma peaks kookidest ja saiakestest. Magusavajadust saab rahuldada puuviljade jms söömisega toidukorra lõpus.

Ema toitumine mõjutab lapse hambaid. Kui te soovite endale ja oma lapsele terveid, tugevaid hambaid, tasub järgida eelpool antud soovitusi.

Raamat: Laste suuhaiguste ennetamine
02.nov. 2001
Maris Sirkel-Sutt ja Terje Altosaar
02.nov. 2001
Terje Altosaar, suuhügienist
02.nov. 2001
Terje Altosaar, suuhügienist
02.nov. 2001
Terje Altosaar, suuhügienist

ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20