Laste hammaste tervis › Artiklid suutervisest › Ravimid ja lapse suu

Ravimid ja lapse suu

Aino Itra, proviisorAino Itra, proviisor
02.nov. 2001
Sisututvustus: Ravimite manustamisel peab arvestama, et kõigi ravimite kasutamisel võib esineda kõrvaltoimeid. Kõrvaltoime ilmnemine on väga individuaalne ning enamikel juhtudel ei häiri need nähud ravimikasutajat märkimisväärselt. Ometi on mõned kõrvaltoimed sellised, millel on üsna kaugeleulatuvad tagajärjed. Lisaks kajastatavad teemad koos illustratiivse materjaliga: Suu areng, hambumushäire, hammaste defektid, hambaanomaaliad, suu traumad, bruksism, suu infektsioonid, viirusinfektsioonid, varajased periodontaalhaigused, hüperplaasia ehk igemeliigkasv

Ravimite manustamisel peab arvestama, et kõigi ravimite kasutamisel võib esineda kõrvaltoimeid. Kõrvaltoime ilmnemine on väga individuaalne ning enamikel juhtudel ei häiri need nähud ravimikasutajat märkimisväärselt. Ometi on mõned kõrvaltoimed sellised, millel on üsna kaugeleulatuvad tagajärjed. Laste ravimisel on sagedasemaks kõrvaltoimeks suukuivus (kserostoomia). Kuna sülje üks funktsioonidest on kaitse hambakaariese ja suuõõne nakkuste/põletike vastu, siis


kõik ravimid, mis põhjustavad suukuivust, on pikaajalisel kasutamisel suutervishoiu seisukohalt ohutegureiks
.

Süljenäärmete tööd reguleerib peaasjalikult tahtele allumatu (autonoomne) närvisüsteem – üks osa sellest aktiviseerib süljenäärmeid, teine osa toimib vastupidiselt. Teatud ravimid halvavad närvisüsteemi süljenäärmete tööd ergutavat mõju. Sellisteks ravimirühmadeks on suuremates annustes kasutatavad rahustavad, psüühikat mõjutavad ravimid (neuroleptikumid) ja antidepressandid. Eriti märgatav on nimetatud ravimite suukuivust põhjustav mõju ravi alguspäevadel. Ka suurem osa allergia korral kasutatavatest ravimitest (antihistamiinikumid), mõned siseelundite ja veresoonte lihaseid lõdvestavad ravimid (spasmolüütikumid), osa seedeelundite haiguste korral kasutatavaid ravimeid, valuvaigisteid ja palavikku alandavaid ravimeid, epilepsia- ja mõned köharavimid vähendavad sülje teket ja tekitavad suukuivust.

Sülje eritumise vähenemine sõltub kahtlemata ka ravimi annusest ja iga ravimikasutaja individuaalsest tundlikkusest. Suukuivust on lapsel iseenesest ebameeldiv taluda – söömine ja rääkimine võib muutuda probleemiks. Pikaajaline sülje erituse vähenemine loob soodsad tingimused kaariese tekkeks ja soodustab suulimanaha põletiku ja muude kahjustuste teket.

Tuleb meeles pidada, et lapse hambad ei ole veel “küpsenud” s.t pole saavutanud vajalikku kõvadust. Selliste ravimite kasutamise ajal on eriti oluline hea suuhügieen: hammaste õige puhastamine ja suu loputamine fluori sisaldava suuveega. Hammaste pesemiseks peab kasutama pehmet hambaharja ja fluoriga hambapastat. Hambaarsti soovituse kohaselt võib imeda ka fluoritablette või loputada suud naatriumfluoriidi lahusega. Seda on parem teha iga kord peale sööki.

Pidev hammaste kontroll on väga oluline. Suukuivuse leevendamiseks on soovitav juua sageli vähestes kogustes vett. Kõiki hapusid ja suhkrut sisaldavaid jooke ning maiustusi tuleks vältida. Suukuivust vähendab ksülitooli sisaldava närimiskummi närimine. Selline närimiskummi kaitseb ka igemeid ja hambaid. Võib kasutada ka kunstlikke süljeasendajaid või spetsiaalseid suuniisutusvedelikke, mis samuti leevendavad suukuivust. Süüa tuleks ainult söögiaegadel ja vahepealsest näkitsemisest tuleb loobuda. Toit tuleb hästi läbi mäluda, see paneb süljenäärmed tööle. Kui suu kuivamine on ravimi tarvitamise ajal probleemiks, tuleb nõu pidada arstiga – võibolla on võimalik kasutada mõnda muud ravimit. Kui see võimalus on välistatud, tuleb konsulteerida ka hambaarstiga, kes oskab õpetada õigeid võtteid hammaste ning suu hoidmiseks.

Lasteravimitena kasutatakse viimasel ajal väga palju magusaid mikstuure ja siirupeid. Ravimlahuse magusaks tegemiseks on enamasti kasutatud sahharoosi (tavaline suhkur) ja fruktoosi (puuviljasuhkur), vahel harva kasutatakse selleks ka glükoosi. Viimasel ajal on magusainena siiski rohkem kasutatud ka sorbitooli, mannitooli ja ksülitooli. Sahharoos on hammastele kõige kahjulikum, kuid ka fruktoos ja fruktoosi–sorbitooli segu loovad soodsad tingimused kaariese tekkeks.

Hammastele on kõige turvalisem ravim, kus magusainena on kasutatud mannitooli, sorbitooli või ksülitooli, kuigi kaks viimast võivad olla mõnikord kõhulahtisuse põhjustajaks. Hammastele ohutud on ka need ravimid, kus kasutatakse kunstlikke magusaineid nagu aspartaam, sahhariin ja tsüklamaat. Magusate mikstuuride ja siirupitena on antibiootikume, allergia-, nohu-, köha- ja palavikuravimeid ning rauda sisaldavaid ravimeid. Nende pikaajaline kasutamine loob hammastele ebasoodsad tingimused. Riskirühma kuuluvad lapsed, kellel on sageli keskkõrvapõletik või köha.

Kui ravimit võetakse söögi ajal, siis ei ole suhkrusisaldus ravimis probleemiks. Seevastu õhtul enne magama minekut võetud magus ravim mõjutab hambaid kogu öö. Eriti halb on juhus, kui suu samal ajal ka ülemääraselt kuivab. Peale magusa mikstuuri joomist on soovitav suud korralikult loputada või närida ksülitooliga nätsu. Eriti sobimatud on hammastele suhkrut sisaldavad imemistabletid, näiteks kurgutabletid, mida hoitakse suus pikka aega. Kui on tarvis kasutada seda tüüpi ravimeid, siis tuleb valida hammastele võimalikult turvalise koostisega tabletid ja pastillid. Teavet ravimis kasutatud abiainete, sealhulgas ka magusainete kohta saab ravimi pakendilt või ravimiga kaasas olevalt infolehelt. Vajaduse korral saab sellekohast nõu küsida apteekrilt, arstilt või hambaarstilt.

Mõned ravimid muudavad suu limaskesta vastuvõtlikuks mikroobidest põhjustatud nakkusele. Nakkusallikaks võivad olla mikroorganismid, mis tavaolukorras ei põhjusta haigestumist, kuid inimesel, kes põeb mingit tõbe ja kasutab sealjuures teatud ravimeid, võivad nad olla uue haiguse (näiteks pärmiseente (Candida albicansis) vohamine suus – kandidoos ehk soor) põhjustajaks. Kandidoos on sagedaseks tüsistuseks eriti neil puhkudel, kui kasutatakse laia toimespektriga antibiootikume (tetratsükliinid), inhaleeritavaid (sisse hingatavaid) hormoonravimeid astma ravil ja lisaks süljeeritumist vähendavaid ravimeid. Kandidoosi korral tuleb kasutada seentevastaseid ravimeid arsti ettekirjutuse kohaselt.

Stomatiit ehk suupõletik on ravimi kõrvaltoime, mis kahjustab suu limaskesta. Stomatiidi põhjuseks võib olla ka ülitundlikkusreaktsioon. Selle üks väljendusviise on suured villid limaskestal, mille purunedes tekivad vesitsevad haavad. Sagedamini on sellise ägeda reaktsiooni põhjuseks pikema toimega sulfoonamiidid ja penitsilliinid. Sel puhul kasutatakse paikselt toimivaid tuimastavaid ja desinfitseerivaid ravimeid. Suu limaskesta ja keele haavad võivad tekkida ka ravimite paikse ärritava toime tagajärjel, eriti kui ravimit tuleb imeda või teda hoitakse kaua aega suus. Limaskesta kahjustusi tekitavad muuhulgas kaaliumkloriidi tabletid, atsetüülsalitsüülhape ja pankrease ensüümid. Selliseid suud kahjustavaid kõrvaltoimeid saab vähendada või vältida, kui tabletile juua peale rohkesti vett.

Tetratsükliini liigtarbimise mõju hammastele
Tetratsükliini liigtarbimise mõju

Hammaste värvi muudavad tetratsükliinid, kui neid kasutatakse korduvalt alla 8-aastastel lastel jäävhammaste moodustumise ajal. Sellised “tetratsükliini-hambad” on kaariesele väga vastuvõtlikud. Hammaste ja igemete värvi mõjutavad ka rauasoolad, eriti vedelad rauda sisaldavad ravimid. Igemeservale ja hammastele tekib tume viirg. Iga kord peale rauda sisaldava ravimi manustamist tuleb suud korralikult loputada või hambaid pesta.

Mõned ravimid võivad põhjustada kõrvetavat tunnet suus ja maitsemuutusi. Ka ravimi kõrvaltoimena tekkinud suu kuivamine võib olla suu valulikkuse põhjuseks. Maitsetundlikust muudavad mõned põletikku ravivad preparaadid (metronidasool), mida kasutatakse ka hambaravis.

Igemete haiglaslik liigkasvamine võib olla epilepsiaravimi (fenütoiini) kõrvaltoimeks. Ka sel juhul on väga oluline hea suuhügieen, õige hammaste pesemine ja igemete massaaþ.

Igemete haiglaslik liigkasvamine
Igemete haiglaslik liigkasvamine

Kui lapsel on tekkinud mingid vaevused suus, peaks neist rääkima oma perearstile ja hambaarstile. Sealjuures ei tohi unustada mainimast haigust, mida laps põeb ja ravimeid, mida ta tarvitab. See aitab arstil või hambaarstil tekkinud probleemi paremini lahendada.

- - -

Raamatust "Laste suuhaiguste ennetamine"

Raamat: Laste suuhaiguste ennetamine
02.nov. 2001
Maris Sirkel-Sutt ja Terje Altosaar
02.nov. 2001
Terje Altosaar, suuhügienist
02.nov. 2001
Terje Altosaar, suuhügienist
02.nov. 2001
Terje Altosaar, suuhügienist

ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20