Laste hammaste tervis › Artiklid suutervisest › Pärilike anomaaliate profülaktika

Hamba-lõualuusüsteemi pärilike ja kaasasündinud anomaaliate profülaktika

dr. Rita Nõmmela
28.mai 2002

Sissejuhatus

Hamba-lõualuusüsteemi anomaaliaid on kirjanduse andmetel 35-70% lastest ning need võivad olla kaariese ja hammaste tugikudede olulisteks ja reaalseteks riskifaktoriteks, samuti on häiritud lapse esteetiline välimus. Kuna koolilaste hulgas on anomaaliate profülaktika väheefektiivne, siis peavad töö keskpunktis olema koolieelikud. Hambaarsti peamiseks ülesandeks on saavutada kõigi isikute koostöö, kes vastutavad lapse tervise ja kasvatamise eest. Anomaaliate profülaktika on meetmete kompleks, et ära hoida, varakult selgitada ja kõrvaldada riskifaktorid. Järgnev informatsioon on lapsevanemate ja pedagoogide meditsiiniteadmiste parandamiseks. Pakutava õppematerjali lihtsamaks rakendamiseks praktikas on profülaktikavõtted toodud anomaaliate tekke aja ja lapse vanuseperioodide kaupa. Tinglikult võib hamba-lõualuusüsteemi anomaaliaid jagada tekke aja järgi:
· pärilikud;
· kaasasündinud;
· omandatud.

Pärilike anomaaliate profülaktika

Pärilikkusfaktorid mõjutavad inimest kogu elu. Pärandatakse hamba- lõualuusüsteemi ehituse patoloogia tunnus (vahe ülemiste keskmiste lõikehammaste vahel, vahed hammaste vahel, puuduvad hambad, liigsed hambad, huule-suulaelõhe, näo-lõualuude keerulised sündroomid või lõualuude ja kogu näoskeleti kasvumudeli geneetiline programm (N: väike alalõug või suur alalõug).

Pärilike anomaaliate profülaktika võib jagada kaheks:
1.Massiline profülaktika: keskkonnakaitse, näiteks radioaktiivsuse taseme langetamine tuumakatsetuste keelustamisega, ravimpreparaatide toime uuring inimorganismile; suguelundite kaitse röntgenuuringute ajal, töötingimuste parandamine kahjulike ainetega kokkupuutuvatel töötajatel; inimeste teavitamine geneetilistest probleemidest.
2.Individuaalne profülaktika vältimaks ükskõik millist anomaaliaga lapse sündi. Seda tehakse meditsiinilis-geneetilise konsultatsiooniga. Sinna on otstarbekas suunata perekondi, kus on juba anomaaliaga laps, lapsevanemaid, kellel on enestel anomaalia ja kes planeerivad perekonda last, ja ka küllalt eakaid tulevasi lapsevanemaid, et hinnata võimalikku riski. Samuti võiksid sinna pöörduda emad, kes tarvitasid vahetult enne rasedust või raseduse alguses tugevatoimelisi ravimeid või said röntgenkiiritust või põdesid mingit infektsioosset haigust. Arst-geneetik saab hinnata riski astet, kas veel sündimata lapsel võib esineda anomaalia või mitte. Tänapäeval on võimalik hinnata ka loote seisundit.

Kaasasündinud anomaaliate profülaktika

Riskifaktoriteks nimetatakse selliseid faktoreid, mis iseenesest pole võimelised esile kutsuma haigust, kuid võivad olla ühe või teise haiguse patoloogiliste mehhanismide otsesteks või kaudseteks põhjustajateks või käivitajateks.

Loote arengu perioodis toimivad lootesse sünnieelsed, sündimise ajal toimivad ja vastsündinu faktorid.

Oma struktuurilt, iseloomult ja toime jõult lapse organismisse on see riskifaktorite grupp erakordselt keeruline. Ta sisaldab: ema organismi ebasoodsat seisundit, mis on seotud rasedusega (raseduse katkemise oht, rasedustoksikoosid), ekstragenitaalsed haigused, mis on tekkinud nii raseduse ajal kui ka enne seda, ebasoodne akužöör-günekoloogiline anamnees (anamneesis on katkenud rasedused, abordid, verejooksud, enneaegsed sünnitused jne.), väliskeskkonna ebasoodsate faktorite toime raseda organismisse, töö-, puhkuse-, ja toitumisrežiimi mittejälgimine, kahjulike ainete sattumine raseda organismi. Sageli on tegemist mitme faktori üheaegse toimega. Nimetatud faktorite lõplik toime lootesse võib olla mitmesugune: loote arengu peetus, enneaegsus, raske sünnitus, peaaju trauma, peaaju verevarustuse häired jne.

Kõik lapsed ülalnimetatud kõrvalekalletega kuuluvad kõrge riskigrupi rühma. Arvestades, et neile on iseloomulik stomatoloogiliste haiguste, sealhulgas hambumuseanomaaliate suur intensiivsus ja levik, on suur tähtsus ema- ja lapse tervisekaitsesüsteemi täpsel organisatsioonil, mis näeb ette hambaarsti aktiivse osalemise. Lapsevanematele on tarvis selgitada tervete eluviiside tähtsust.

On oluline, et naistenõuandlas töötav hambaarst ei tegeleks üksnes rasedate stomatoloogiliste probleemide profülaktika ja raviga, vaid suurendaks rasedate teadmisi tulevase lapse stomatoloogiliste anomaaliate vältimiseks. On vaja saavutada, et iga naine saaks aru hambaarsti poole pöördumise vajadusest ja tähtsusest lapse esimesel eluaastal, kui rasedus kulges raskustega, laps sündis väikese kehakaaluga või olid raskused sünnitamisel, s.t. kui on kõrge mitmesuguste haiguste, sealhulgas stomatoloogiliste risk.

----

Projekt "Suuõõnehaigused ja nende ennetamine"

Samalt autorilt Otsi: dr. Rita Nõmmela
Raamat: Laste suuhaiguste ennetamine
02.nov. 2001
Terje Altosaar, suuhügienist
02.nov. 2001
Maris Sirkel-Sutt ja Terje Altosaar
02.nov. 2001
Terje Altosaar, suuhügienist
02.nov. 2001
Terje Altosaar, suuhügienist
02.nov. 2001
Terje Altosaar, suuhügienist

ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20