Laste hammaste tervis › Artiklid suutervisest › Hammaste suhulõikumine

Hammaste suhulõikumine

Silvia Russak
02.nov. 2001

Piimahammaskonna ehk ajutise hammaskonna periood
(6. elukuust 2,5.-3. eluaastani)

Vastsündinu hambaalgedPiimahambad on väikesed, vormilt ümarad ja piimjassinaka värvivarjundiga. Lapsel on 20 piimahammast, mille suhulõikumine algab 6.-8. elukuul ja lõpeb 20.-30. elukuul s.t 2-2,5 aasta vanuses.

Esimestena lõikuvad suhu alumised lõikehambad, seejärel ülemised lõikehambad (8.-12. kuul). Esimesed purihambad ehk molaarid ilmuvad suhu varem kui silmahambad ehk kaniinid (12.-16. elukuul). Kaniinid lõikuvad suhu 16.-18. elukuul ja teised purihambad 20.-30. elukuul.

1-aastase lapse hambadPiimahammaste suhutuleku ajal muutuvad lapsed rahutuks, nutavad ilma näilise põhjuseta, topivad käsi ja mänguasju suhu. Suureneb süljeeritus, mistõttu on soovitatav siduda lapsele ette põlleke. Mõnikord võib esineda ka väike palavik ja kõhulahtisus. Sellel perioodil võib suureneda vedelikukadu, sellepärast tuleb lapsele anda sagedamini juua. Lõikuvate hammaste kohal võib ige punetada, olla imemisel või toidu suhuvõtmisel valulik, mistõttu lapsed sageli nutavad.

Hammaste suhulõikumise seaduspärasused:

  • hambad lõikuvad suhu kindlatel vanuseperioodidel
  • hambad lõikuvad suhu kindlas järjekorras
  • samanimelised hambad lõikuvad üheaegselt

3-aastase lapse hambadHammaste läbilõikumine võib olla varane või hiline. Varase hammastumise korral võivad piimahambad lõikuda suhu juba 3.-4. elukuul. Mõnikord on lapsel alumised piimahambad suus juba sündides. Selliste n.n sünnihammaste puhul on hambajuur moodustumata ja hammas kinnitub igeme külge nõrgalt. Hammas liigub ja takistab lapsel imemist. Et vältida lahtise hamba sattumist kurku, tuleb see eemaldada.

Hilise dentitsiooni puhul lõikuvad piimahambad alles 10.-12. elukuul või hiljemgi. Hammaste suhulõikumine on seotud lapse üldise arenguga. Seetõttu on oluline, et last jälgiks perearst. Mõnikord võivad hilist hammastumist mõjustada ka teised tegurid nagu vähene imemisfunktsioon.

Normaalselt arenenud ja hea toitumusega lapsel lõikuvad piimahambad suhu häireteta ega vaja arsti vahelesegamist.

Vahelduva hammaskonna periood
(6.-13. eluaastani)

6-aastase lapse hambadSellel perioodil piimahammaste juured imenduvad ehk resorbeeruvad, hambad hakkavad liikuma ja langevad välja. See põhjustab mälumisefektiivsuse languse, mistõttu lapsed väldivad tugevama konsistentsiga toidu söömist. Sellel perioodil jätkub ka jäävhammaste algete moodustumine, hambakudede mineraliseerumine ja hammaste suhulõikumine. Kummalegi lõualuule lõikub 14-16 jäävhammast: 4 lõikehammast, 2 silmahammast, 4 eespurihammast ehk premolaari ja 4-6 purihammast.

Tarkusehambad ehk kolmandad molaarid lõikuvad suhu pärast 16. eluaastat, kuid sageli võivad üldse puududa. Jäävhambad on suuremad kui piimahambad, mistõttu piimahammaste vahele tekivad vahed lapse lõualuude pidevast kasvust. Jäävhambad on kollakamad kui piimahambad. Lõikehammaste servadel on pärast läbilõikumist hästi nähtavad sakid, mis hiljem kuluvad siledaks. Ülemised eeshambad katavad alumisi 1/3 hambakrooni pikkuse võrra.

Jäävhammaste läbilõikumine ehk 2. dentitsioon algab 5.-6. eluaastal esimese purihamba suhulõikumisega piimahammaste rea lõppu (seda hammast peetakse mõnikord ekslikult piimahambaks). Edasi lõikuvad 6.-7. eluaastal suhu alumised keskmised lõikehambad.

8-aastase lapse hambad 10-aastase lapse hambad

Esimesed eespurihambad lõikuvad suhu 9.-10. eluaastal, silmahambad 10.-11., teised eespurihambad lõikuvad suhu 11.-12. ja teised tagapurihambad 12.-13. eluaastal.

Ka jäävhammaste suhulõikumisel eristatakse varast ja hilist perioodi. Varane hammastumine algab 4-4,5 eluaastal. Alati ei ole hambaemail selleks ajaks lõplikult mineraliseerunud ja ka hambajuured võivad olla kasvanud aeglasemalt. 12-aastase lapse hambadHilisemal dentitsioonil võib olla mitu põhjust: kasvu reguleerivad hormoonid, põetud haigused, lapse üldine füüsiline areng. Ka piimahammaste juurte puudulik resorptsioon võib takistada jäävhamba suhulõikumist oma kohale alveolaarharjal. Piimahamba eemaldamise vajaduse otsustab arst.

 

(Jäävhammaskonna periood 3.3?)

Samalt autorilt Otsi: Silvia Russak
Raamat: Laste suuhaiguste ennetamine
02.nov. 2001
Terje Altosaar, suuhügienist
02.nov. 2001
Terje Altosaar, suuhügienist
02.nov. 2001
Maris Sirkel-Sutt ja Terje Altosaar
02.nov. 2001
Terje Altosaar, suuhügienist
02.nov. 2001
Terje Altosaar, suuhügienist

ADMIN
© 2010-2015 | Haigekassa projekt nr 2-21/20